ülesandeks sai vallakohtunikuks olemine. Magasiaidad kohad, kuhu sügisel koguti vili. Iga talu pidi andma teatud osa viljast magasiaita. Oli nö. viljapank. Kui mõnel jäi näiteks puudu või oli vähe viljakas aasta, siis saadi sealt võtta. Vallakogukonna ülesanne oli ka teede ja sildade korrashoid. Mõju talupoegadele hakati rajama rohkem koole, kuna nähti, et sellest on kasu ja inimesed tahavad õppida. Vaestemajade ehitamine 19. sajandil Talitaja Eestimaa kubermangu vallaametnik. Liivimaal nimetati neid vöörmündriteks. Tänu vallakogukonnale tuli eestlastele asjaajamise- ja läbirääkimisoskus. Talurahva elu ja olu 19. sajandil Talurahvas jagunes külarahvaks ja mõisarahvaks. Mõisarahvas ei ole mõisnikud ega aadlikud, vaid need eestlased, kes olid mõisas sulased, teenijad või ametnikud. kubjas sundis talupoegi tööle, valvas ning karistas neid. kilter kupja abiline
,,Ennemuistsed jutud lastele" (1909) ,,Ennemuistsed jutud Reinuvader rebasest" (1911) 1920 - abielu ja moraali probleeme käsitlev draama ,,Sõnajala õis" 1922 - komöödia ,,Uus miniister", näitekirjanduse osa tagasihoidlik loomingus. 30. August Kitzberg ja eesti draamakirjanduse uus laine. Näidend ,,Libahunt" jm. (1855-1927) - Pärit Pärnumaa Laatre valla saunikuperest, hariduse sai Niitsaadu vallakoolis, edasi "elukoolis", töötas ametnikuna (vallaametnik Karksi-Nuia ümber, Viljandis, Lätis, Riias eestlaste seltsi "Imanta" tegevuses, 1901. aastal "Postimehe" ärijuht Tartus, 1904-1920 Liivimaa Hüpoteegi Seltsi panga ametnik.) Vaateid kujundasid kokkupuuted Jakobsoni ja "Sakalaga", Kreutzwaldi ja Koidula looming, saksakeelne näitekirjandus, rahvaluule ja traditsioonid. Kirjanduslik kujunemine toimus aeglaselt, varasemalt kirjutas külajutte, hiljem tippteosed - näidendid.
Tallinn, Narva ja Tartu - nimetati linnakreisideks. Beirat - nim ametisse Saksa sõjaväe käskimisel. Maakondadest väiksemad üksused hakkasid kandma nimetust Antsbezirk (ringkond, kihelkond - piirid kattusid kiriku kihelkondade piiridega). Igale ringkonnale määrati ringkonna eestseisja, kelleks sai selles paigas elanud baltisaksa mõisnik. Kõige madalam tasand - valla tasand - said omale nimetuse Ortsbezirk (e k kasutati selle asemel valla nime). Ortsberzirki määrati vallaametnik (üksainus). Ka linnades likvideeriti volikogud ja omavalitsused. Linnades, kus võim oli enne veebruaril läinud eestlaste kätte, nimetati linnajuhtideks ainult baltisakslased. Lisaks üldisele haldussüsteemile etendasid Eesti asjade otsustamisel oma rolli ka Saksa sõjaväe komandörid. Selline haldussüsteem kehtis Eestis suurema osa Saksa okupatsiooni ajast. 27. augustil sõlmiti alla Venemaa
annaabi.ee 
