b) valgustundlike valkude lagunemine silma võrkkestas ja elektriliste signaalide teke: need on rodopsiin ja jodopsiin, mis asuvad kolvikestes ja kepikestes 8. Transpordifunktsioon a) hemoglobiin 100% hapnikutransport ja teise süsteemiga 20% ulatuses CO2 transport b) vereplasma albumiinid 9. Signaalne funktsioon Valgulised hormoonid nt kõhunäärme hormoonid nagu insuliin, mis langetab veresuhkru taset; ja glükagoon, mis tõstab veresuhkru taset. 10. Struktuurne funktsioon Valkstruktuurid annavad bioobjektile vormi a) lihased b) nahavalgud c) viiruste kattevalgud 11. Vähesed valgud muundavad keemilise energia valgusenergiaks Need valgud helenduvad, nt jaanimardikate vastsete helendumine, selle valgu nimi on lutsiferiin 12. Toiteline funktsioon, mida täidavad seemnete, munade ja piima varuvalgud
pruun - tsütoplasma (täidab kogu rakusisu) lilla- sektor ribosoomidega tumehall - viburid tumesinine - piilid 1. Limakapsel koosneb limast, esineb osadel bakteritel, esineb sõltuvalt keskkonnatingimustest, säilitab niiskust, seob rakke kolooniaks, aitab liikuda 2. Viburid koosnevad valgust, millest on flageliin, viburitel on korrapäratu siseehitus, neil on ketasülekande printsiip. Nende abil saavad bakterid vedelas keskkonnas liikuda 3. Piilid on rakust väljaulatuvad valkstruktuurid, mille ülesanded on raku kinnitamine tahketele pindadele ja plasmiidide ülekanne teistesse rakkudesse 4. Rakukest koosneb peptidoglükaanist (valgud + süsivesikud). Rakukesta ehituselt jagunevad kaheks: a) bakterid, millel on paks rakukest ja 1 membraan b) bakterid, millel on 1 õhuke rakukest ja 2 membraani Vajalik, sest annab bakterirakkudele kuju, kuju alusel eristatakse bakteritel 6 põhirühma, erinevaid rakutüüpe on kümmekond
- Tsütoskeletis (päristuumsetes on, eeltuumsetes mitte) Bakterite ehitus (bakterid moodustavadki eeltuumsete rühma): Limakapsel Esineb osadel bakteritel. Esineb sõltuvalt keskkonnatingimustest. Ülesanded: 1) Säilitada niiskust 2) Seob rakke kolooniaks 3) Aitab liikuda Viburid Koosnevad valgust (flagelliin). Neil on korrapäratu siseehitus. Viburite abil saavad bakterid vedelas keskkonnas liikuda. Piilid Rakust väljaulatuvad valkstruktuurid, millel 2 ülesannet: 1) Raku kinnitumine tahketele pindadele 2) Plasmiidide ülekanne teistesse rakkudesse Raku kest Koosneb peptiido glükaanist. Rakukesta ehituselt jagatakse rakud: 1) Bakterid, millel paks rakukest ja üks membraan 2) Bakterid, millel õhuke rakukest ja 2 membraani. Rakukest on vajalik: a. Annab kuju. Kuju alusel eristatakse bakteritel 6 põhirühma, erinevaid rakutüüpe kümmekond b
Suur valgu tarbimine on organismile kahjulik. 2. Ehituslik-struktuurne. Erinevad kattevalgud (sulgede, villa, karvad, soomuste valgud), viiruste kapsiidivalgud, rakkude membraanide valgud, lihaste valgud, mis annavad kehale kuju (nt: treenitud lihased- ei kasva mitte lihasrakkude arv vaid suureneb lihasrakkude läbimõõt). 3. Kaitse funktsioon. Passiivne kaitse (kattevalgud aga ka ogade ja kilbiste valkstruktuurid) ja aktiivne kaitse (võõrvalkude vastased antikehad, verehüübevalgud, erinevad valgulised mürgid). 4. Valkude toksilisus. Bakterite tasandil botulismi tekitaja toksiin botuliin, millel põhineb ka botox. Botuliin blokib närviimpulsi ülekande lihastesse. Taimede tasandil riitsinus ja valguks ritsiin, tehakse gastrool õli, milles ei ole valke. Loomades on kõige mürgisem tetradotoksiin kerakalades. Tetradotoksiin blokeerib naatrium-kaalium ainevahetuse