Urmas Alender & Ruja 1970. aastad Biitmuusikast sai rockmuusika Oli paranenud instrumentide ja helitehnika kvaliteet Uue põlvkonna muusika sobib mitte ainult tantsimiseks, vaid ka kuulamiseks Eestisse jõudis popmuusika viimane moeröögatus- süntesaator Sven Grünberg asutas 1974.a ansambli Mess, mis sai üheks eesti elektroonilise rock'i alustalaks. Klahvpillimängijate initsiatiivil tekkis veel teisigi tuntuid ansambleid, näiteks Andres Valkoneni Väntorel ja Rein Rannapi eestvedamisel kokku tulnud Ruja, kes väärib pikemat tutvustust juba oma pika ajaloo ja mitmete koosseisu vahetuste tõttu. Ruja Algselt mängisid Rujas lisaks Rannapile Paul Mägi, Andrus Vaht, Tiit Haagma ja Andres Põldroo, laulis Urmas Alender. 1973. aastast asendas kitarrist Põldrood Jaanus Nõgisto, 1976. a hakkas Rannapi asemel klahvpilli mängima Margus Kappel, 1985. a aga Igor Garsnek.
Kummitame!" millega võitis Kultuurkapitali aastapreemia 1997. aastal. Koostöös Ene Hiiepuu ja Edgar Valteriga on valminud aabits ja I klassi lugemik ning koos Ene Hiiepuuga II klassi lugemik. Tungal on koostanud koolihuumori kogumikud "Oi, Juku!", "Oi-oi, Juku!", "Oi-oi-oi, Juku!" ja "Juku loomaaed". Nukuteatris on lavastatud Tungla nukunäidendeid "Krants kuuse all," "Lehmatari lugu" ja "Luiged, mu vennad". Koos Andres Jaaksooga on Tungal kirjutanud libreto Raimo Kangro ja Andres Valkoneni rokkooperile "Põhjaneitsi" ning palju muid libretosid ja tekste: Raimo Kangro (laste-) ooperitele ja muusikalidele "Ooperimäng", "Saabastega kass", "Ohver", "Seakarjus", "Hunt ja seitse kitsetalle" jt., samuti Rene Eespere lastemuusikalile "Metsluiged" ja Olav Ehala lastemuusikalile "Nukitsamees" ning ka Eino Tambergi, Raimo Kangro, Raimond Lätte, Rein Rannapi kantaatidele jm. Tungal on kirjutanud ka palju eurolaulude tekste: 1993. aaastal
Soomes, Ungaris, Poolas, Tsehhoslovakkias, ja ikka saavutas ta kuulajatega vahetu kontakti. 1983. aastal esindas ta ka NSV Liitu rahvusvahelisel lauluvõistluse ,,Bratislava lüüra". (ibid: 71- 72) Tõnis Mägi lauludemaailm on mitmekihiline ja vastavalt oma väärtushinnangutele, muusika ja esinemissituatsiooni muutumisele alati teisenev. Seitsmekümnendatel aastatel laulis ta rohkesti eesti heliloojate laule, omasemad olid A. Valkoneni ja G. Tanieli mõttetihedad laulud. Koostööperioodil ansambliga Laine oli repertuaar mitmekülgsem- lauldi kõike muusikalimeloodiates rock'n'roll'ini, põhimõttel: ,,Igaühele midagi". Mägi eelistas alati sõnumiga laule ning aastatega on üha tähtsamaks muutunud ta enda sõnum. Laule on sündinud tal üle kuuekümne ringis, nende seas kargeid ballaade, valusaid bluuse, käredaid rokilugusid.
aastail tegi “Estonias” realismi nõue eriti jäigaks. Poliitiliselt laitma suurejoonelisi ooperiklassika lavastusi Arne tuid näidendeid õppisid kirjutama August Ja Mikk. 1980. aastal esietendus “Vanemuises” aga kobson (“Elu tsitadellis” jt.), Aadu Hint ja Jo Eesti esimene rokkooper (Raimo Kangro hannes Semper. 1950ndate teisel poolel surutis Andres Valkoneni “Põhjaneitsi”). Balletti kandis nõrgenes, Moskvas Stanislavski õpilaste juures 1940. ja 1950. aastail eeskätt Ida Urbeli lavastajakoolituse saanud Voldemar Panso lavastajategevus. 1960ndaist alates olid juhtimisel alustas 1957. aastal Tallinna Riikliku keskseteks lavastajateks Mai Murdmaa