Strooma koosneb sidekoest ja silelihasrakkudest. Bulbouretraalnäärmed on väikesed paarilised näärmed, mis avanevad pika viimajuha abil ureetrasse Vooderdab kõrge limatootev epiteel; sekreteeritav vedelik sisaldab ka suhkruid (peamiselt galaktoosi) ja veidi siaalhapet Peenis Peenis koosneb erektiilsest koest ja sisaldab osa isasureetrast Erektiilne kude on koodnunud kaheks dorsaalseks silindriks (corpora cavernosa) ja väiksemaks ventraalseks silindriks (corpus spongiosum) ümbritsetuna valkjaskesta poolt (tunica albuginea). Erektiilne kude kujutab endast omavahel seostuvaid vereruume, mis on normaalselt tühjad, kuid täituvad erektsioonil verega.
- tagaserval on munandimanus võimaldab rõhkude vahe ja seina peristaltika EHITUS - Munandimanusejuha on spermide depoo ja järelvalmimiskoht Tunica serosa - Spermid jõuavad läbida 5 m pikkuse munandimanusejuha umbes 10 päevaga - katab valkjaskesta ja moodustab lateraalpinnal munandimanusele üle minnes DUCTUS DEFERENS – SEEMNEJUHA süvendi – sinus epididymidis’e - seemnejuha saadavad munandist kuni süva kubemevõruni munandit Tunica albuginea – valkjaskest varustavad veresooned, lümfisooned, närvid jms
Primaarsed munakestad on munaraku poolt tekitatud. Primaarseks munakestaks on vitelliinkest ehk rebukest, mida imetajatel nimetatakse zona pellucida. Sekundaarsed munakestad, nt putukate koorion, on abirakkude poolt toodetud. Tertsiaarsed munakestad, nt. munavalge, lisanduvad munajuhas. Kirjelda imetajate follikulaarse oogeneesi etappe (primaarne-, sekundaarne- ja tertsiaalne ehk Graafi folliikul). Primaarsed folliikulid asuvad munasarja koore kõige pindmises osas, otse sidekoelise valkjaskesta all, munarakud on neis kaetud vaid folliikulepiteeli rakkude ühe kihiga (kuupepiteel). Sekundaarsed folliikulid osalevad kasvuprotsessis. Sekundaarsetes folliikulites hakkab formeeruma teeka (sidekoeline kihn), munarakk liigub perifeeriasse, zona pellucida on selgesti eristav ja tekivad folliikuliõõne alged. Tertsiaarsetes folliikulites e. Graafi põiekestes on teeka kahekihiline, follikuliõõs täitunud vedelikuga ning tekib ootsüüti sisaldav
Epiteelis võivad paikneda ka basaalrakud. Limaskestale järgneb paks lihaskest, mis on hästi arenenud ja koosneb silelihaskoest. Välimiseks kestaks on serooskest. 68. Ovaariumi ehitus. Ovariaalfolliikulid. 69. Folliikulid, kollaskeha, valkjaskeha. Munasarja katab ühekihilise kuupepiteel, selle all on valkjaskest. Munasarjakoores (cortex ovarii) esinevad eri arengujärgus folliikulid, mille vahel on sidekoeline strooma. Munasarjasäsi (medulla ovarii) moodustab kohev sidekude. Valkjaskesta all paiknevad primoridaalsed folliikulid, mis sisaldavad primaarset ootsüüti (ümbritseb üks kiht follikulaarepiteeli rakke). Looma vananedes folliikulite arv väheneb. Koore sügavamates kihtides paiknevad primaarsed, sekundaarsed ja tertsiaalsed folliikulid. Primaarsed sisaldavad suuremaks kasvanud prim. ootsüüti (ümbritseb kuupepiteel). Ootsüüti ümbritseb läbipaistev tsoon (zona pellucida) ja moodustub ümber folliikuli sidekoeline kihn – teeka - theca folliculi. Sek
Pealt on kaetud organ ühekihilise kuupepiteeliga, selle alla jääb kiudsidekoeline valkjaskest Munasarjad on kompaktsed organid, neis eristatakse perifeersemalt paiknevat koort ja tsentraalselt paiknevat säsi (v.a eq) Munasarja koores paiknevad erinevas arengujärgus folliikulid, viimaste vahel paikneb sidekoeline strooma Munasarja säsi moodustab veresoonterohke kohev sidekude Munasarja koores valkjaskesta all paiknevad kõige väiksemad folliikulid – primordiaalsed Folliikul sisaldab primaarset ootsüüti, mida ümbritseb üks kiht lamedakujulisi follikulaarepiteeli rakke Primordiaalsedi folliikuleid on munasarjades kõige rohkem, looma vananedes nende arv väheneb Koore sügavamates kihtides paiknevad primaarsed, sekundaarsed ja tertsiaarsed folliikulid
annaabi.ee 
