Proteiinid ehk lihtvalgud Proteiinid moodustavad peamisi koe- ja varuvalkaineid. Albumiinid on valgud, mis kergesti lahustuvad vees, lahjendatud hapetes, leelistes ja neutraalsete soolade lahustes, koaguleeruvad kuumutamisel ja sadestuvad ammooniumsuldaadiga küllastunud lahustes. Loomseid albumiine sisaldub keha vedelikes, nõredes jne. Globuliinid on valgud, mis alati kaasnevad albumiinidega. Moodustavad suurema osa seemnete valkainetest, välja arvatud teraviljade seemned. Prolamiinid ja gluteliinid moodustavad teraviljade (jahu) valgu põhilise osa. Glüadiini ja gluteiini moodustavad teraviljade kleebise valgu. Selle sisaldusest sõltub rukki- ja nisujahu küpsetatavus. Protamiinid ja histoonid on aluselised loomsed valgud. Peptiidvalkudest on suure füsioloogilise tähtsusega hormoonid insuliin, oksütotsiin ja vasopressiin. Insuliin on loomorganismi suhkruainevahetust reguleeriv hormoon, mida produtseerib kõhunääre
Kui patsient on ülekaaluline, siis täiskasvanud patsiendi 2.tüüpi diabeeti ravitakse esimese kolme kuu jooksul dieedi abil. Ka 1.tüüpi diabeedi ravimise aluseks on dieet. Täiskasvanu toiduvajadus päevas on vähese liikumise puhul 20-25 kcal oma ideaal- kaalu kilogrammi kohta, keskmise liikumise puhul 30-40 kcal kehakaalu kilogrammi kohta. Toiduainetest peab organism kätte saama süsivesikutest 50-55 protsenti vaja- likust energiast, rasvadest umbes 30 ja valkainetest 15-20 protsenti. Sobivad toidu- ained on aed- ja juurviljad, kartulid, teraviljatooted, riis ja makaronid. Piimatoodetest eelistada rasvavaba piima ja hapupiima. Tuleks hoiduda rasvasest lihast, vorstidest ja juustudest. Joogid peaksid olema suhkruvabad. Vältida tuleks magusaid alkohoolseid jooke ning õlu. Insuliiniga ravitava diabeedi puhul tuleb päevane toidukogus jagada kolme põhisöögikorra vahel. Lisaks peab olema veel kolm einet: hommikupoolikul, õhtupoolikul ja õhtul. 3
tihti on vajalik põhjalik toitumise muutmine, millega kaasneb soolestiku ja neerude tegevuse kiirenemine. Toitumisel tuleks vältida soola ja valkaineid. Toidusoola tuleks pidada otsese mürgina nahahaigust põdevale inimesele. Ka loomsete rasvade seedimisel tekkivad mürgid soodustavad psoriaasi arengut. Kaltsiumi ja nõgest sisaldavad preparaadid on psoriaasihaigele kasulikud. Soovitav on süüa puuvilju, pähkleid, maisileiba, rohelist salatit ja juurvilju. Valkainetest sobivad peamiselt piimatooted ning ennekõike kohupiim, või ja keefir. Soovitav on neid kasutada üheskoos mädarõikaga, sest see sisaldab antibiootilisi aineid. Piima kasutamine ei ole aga soovitav. Piima võib asendada pähklitega. Muna ja eriti keedetud muna on psoriaasihaigele kahjulikud. Sama kehtib ka mõningate juustusortide kohta. Süüa on soovitav hapukapsaid. Nahahaiged peaks vältima kondiitritooteid. Täisteraviljatooted mõjuvad aga soodsalt. Juua tuleks normaalsest rohkem
põllumajanduse areng olnud drastiliselt kiirem, kui maailmamere resursside kasutuselevõtt. Samas, "suur sinine põld" on tegelikult peamine allikas bioloogiliselt kõrgeväärtuslike toitainete tootmisel. Valkained, rasvained, mineraalained ja vitamiinid sealhulgas. Suurimat huvi peaksid siinjuures pakkuma just maailmamere elusorganismides leiduvad valkained. Need sisaldavad kõiki inimesele vajalikke amiinohappeid. Praegu aga saame maailmamerest vaid 6 % kogu valkainetest, mida inimkond tarbib. See osak peaks järsult tõusma. FAO andmetel saadakse 82.2 % maailmamerest hangitavast inimtoidust kaladest, 12.7 % selgrootutest, 4.8 % veetaimestikust ja ülejäänud mereorganismidest (k.a. imetajad) v aid 0.3 %. Kalad anda oluline toitu sadadele miljonitele inimestele maailmas. Üldiselt mere saak moodustab 16% maailma loomse valgu tarbimist. Üldiselt inimesed
lihtvalk ehk proteiinid. Keerulise ehitusega. Peamised kiud on siis vill ja siid. Vill- Mitmesuguste loomade karvkatet saab kasutada tkstiilsel otstarbel. Ühe ja sama looma karvade kvaliteet varieerub olenevalt sellest, milliselt kehaosalt on kiud pärit. Peenuse järgi võidakse karvad jaotada villaks, karvadeks, harjasteks ka jõhviks.Villa ja karvade rühma võidakse liigitada ka suled ja udusuled, mis koosnevad samuti valkainetest. Lambavill (WO) lambavill on vanim teadaolev loomne tekstiilikiud. Lambavilla osatähtsus tekstiilikiuna on pidevalt vähenenud. Taasvill on tunduvalt lühema ja ebaühtlasema pikkusega. Sisaldab suurel hulgal katkenud kiudu. Ärgatavalt väiksema säbarusega. Väiksema elsatsuse ja vetruvusega. Ei saa värvida heledatesse ja erksatesse toonidesse. Taasvilla kasutatakse segus lambavillaga. Kitsevill- Tavalise ehk euroopa kitse vill(HZ). Väga karm ja habras, peamiselt vaipade valmistamiseks
annaabi.ee 
