karvu? 120. Kust saavad karvad Karvanäsast kasvamiseks toitu? 121. Mis tõstab karvad püsti külma Karvapüstitaja lihas ja hirmu korral? 122. Mis paneb karvad läikima (st Rasunäärmete sekreet võiab karvu)? Tihedalt üksteise peal asetsevad sarvestunud rakud, mis sisaldavad rohkesti tahket valkainet 123. Mis annab küüntele tugevuse? keratiini 124. Mis on küüne Kohas kus küünekeha läheb üle küünejuureks, seal on poolkuujas heledam osa, mis on küüne kasvamispiirkonnaks? kasvamise piirkond 125. Millist ärritust võtavad vastu 1. valu- 2. temperatuuri- 3. puuteärritusi nahas asuvad retseptorid? 126. Millises naha kihis paiknevad
ravimid, kemikaalid ning õhus leiduvad osakesed nagu hallitusseente spoorid, elamutolmu lestad, koduloomade kõõm ning puude, umbrohtude ja kõrreliste õietolm. Soovimatute ja potentsiaalselt ohtlike sissetungijatega, näiteks viiruste või bakteritega toimetulemiseks on organismil erinevaid kaitsestrateegiaid. Neist üheks on sissetungijate (allergeenide) kinnivõtmine antikehade abil ning nende kahjutuks tegemine. Antikehad kujutavad endast veres esinevat valkainet, mille organism on tootnud täpselt vastava antigeeni jaoks. Esimese kontakti käigus, kuni antikehade loomiseni, ei juhtu veel midagi. Kaitsja (immuunsüsteem) peab ründajat nii öelda alles tundma õppima. Joonis 1. Allergilise reaktsiooni tekkimine Järgmiste kontaktide korral tekib organismis äge kaitselaine. Antikehad ei ringle mitte ainult veres, vaid nad lähevad ka kudedesse. Lümfisüsteemis, nina- ja suulimaskestas,
toidulaual tähtis koht. Arheoloogilistel kaevamistel on herneid Eestis seni leitud Iru II linnus ajast ning 11. sajandist pärinevast Kuusalu Pajulinnast. Leitud on ka põldube. 14. sajandi esimesest poolest pärit Tallinna piiskopi vakuraamatu järgi laekus talupoegadelt koormisena muu hulgas ka hernest. Üldjuhul on kaunviljad talupoegade koormistes siiski napilt esindatud. Kaunviljad sisaldavad kõrsviljadega võrreldes palju rohkem valkainet, nende kasvatamine on lihtsam, sest nad on mull suhtes vähenõudlikud ja nende väetisetarve on väike. Keskajal kui inimesed kannatasid sageli alatoitluse all ja näljahädad polnud Lääne- Euroopas haruldased, olid kaunviljad kui odavad valguallikad väga hinnatud. Sageli korvasid just kaunviljad ikaldunud viljasaagi. Kaunviljade toituvust ja suhteliselt soodsat hinda arvestades sobisid need hästi suurte inimhulkade, nt sõdurite, või vaste toitmiseks. (1) 2.3 Köögiviljad
bioloogilise energiaühik. Valkaine rikastudes valguskiirega saavutab energia tootmises aine staatuse. Seoses inimese täiskasvanuks saamisega kaob inimlikus ihus kasvu vajadus ja tekkib energiaevolutsiooni vajadus vaimseks rikastumiseks ainevahetuse seaduste alusel. Inimlikus vaimses maailmas valguskiirega rikastatud verelible, rikastub biovooluga ja saavutab iseseisvust tagava staatuse. Iseseisev bioloogiline energiaühik peab omama valkainet kui kandeühikut, valguskiirt kui programmi ja biovoolu kui energiaühiku stimulaatorit. Ilma siseenergia struktuurita ei saa eksisteerida ükski bioloogiline energia ega aine. Täpselt samuti nagu toimib galaktiline gravitatsiooni energia hoides planeete, tähtkujusid, komeete, kuud ja päikest pidevas liikuvas trajektooris, hoiab inimlik siseenergia struktuur ainerakke ainekoostises. Ükskõik milline ka ei
annaabi.ee 
