targemaks saanud ning huvitama hakkasid tähtsamad probleemid ning seetõttu muutus osatäitja ka tõsisemaks. Mummi rollis oli Aime Käen, kes sellega üllatavalt hästi hakkama sai. Meenutas täpselt sellist vanamutikest, kes terve elu tööd teha rassinud ning vanas eas sama rada jätkab ning teab palju elust ja olust. Ka temal oli murelikumaid hetki, kui ta oma pisut kurvavõitu minevikule tagasi vaatas. Kui midagi ei meeldinud või valesti tehti, siis muutus nii hääl kui selle valjudus hetkega tunduvalt kalgimaks ning intensiivsemaks. Lavaline kujundus andis hästi edasi rannaäärse talu olemust. Kohati tundus seda kuidagi liiga palju, kuid esemed olid mitmeti kasutatud: nii laud kui sild täitsid ka voodite ülesannet. Etenduse algul üles tõusnud linad olid tüki ajal kui pilved taevas ning vapustavalt hea leid oli lõpus lendama pandud luik. Kunstnikuks oli Riina Vanhanen. Muusikavalik oli kohane edasi andmaks looduslähedust linnu- ja muude häältega. See
Vastus: A = 0.16 x V/T = 0.16 x 180/0.8 = 36 m2 x α = 36/45 = 0.8 Optimaalne kaja pikkus sõltub ruumi suurusest, materjalist ning tüübist. Kõik objektid, mis on paigutatud ruumi, kaasaarvatud inimesed ja nendega kaasas olevad esemed, võivad mõjutada kaja pikkust. Ruumid kõnepidamiseks vajavad lühemat kaja pikkust, kui ruumid muusika jaoks. Pikem kaja võib kõneleja raskesti kuuldavaks muuta. Teisest küljest, kui kaja ei ole piisavalt pikk, siis võivad kannatada toonide tasakaal ja valjudus. Muusikas on reverberatsiooni aja pikkus kõige olulisem just kontserdisaalides, mida esineb mitut tüüüpi. - Kõige tüüpilisem on nn kingakarbi kujuga saal (nagu ”Estonia” kontserdisaal) –parim akustika - Samuti on levinud ovaalsaalid (nagu Austraalias Sydney Ooperimaja)-ei ole väga hea akustikaga - Vähem levinud on saalid, kus publik ümbritseb esinejat klõigist neljast küljest (nagu Pärnu Kontserdimaja) – ka hea akustika
..." või ,,kas sulle ei tundu, et naabertänava tädi pissitab just meie väravas oma koera" või ,,kuidas meie värava taha on need piklikud asjad siginenud,,. Edasi lähevad sõnavara ja seisukohavõtud järjest karmimaks, eriti pärast seda, kui esimene kokkupuude osapoolte vahel on juba toimunud ja sellest ei ole mingit abi olnud. Viimase kokkupuute võimalikku sõnavara ma teatud põhjustel välja tooma ei hakka. Koos sõnavara muutumisega muutub ka hääletoon, hääle valjudus ja miimika. Konflikti algfaasis on sõnum kindlasti tahtlik verbaalne, hiljem süveneb tahtmatu verbaalse ja tahtmatu mitteverbaalse sõnumi osakaal. Kindlasti on kardinaalselt erinev esimese ja viimase käitumise sõnavara. Kui algfaasis mitteverbaalne sõnavara praktiliselt puudub, siis viimases kontaktis on selle osakaal eeldatavasti vähemalt viiskümmend protsenti. Konflikti tagajärjed Konfliktil ei pruugi alati olla positiivsed tagajärjed
klassi,madalsageduslik müra 0-350Hz,keskmisesagedusega müra 350-800Hz,kõrgsagedus müra üle 800Hz.Igale klassile on kehtestatud nivoo(db).Lubatud müra piirnorm on 85db.Erineva sageduse ja tugevusega helide valljuse võrdlemiseks kasut. Spetsiaalset valjusemõõtühikut(foon). Võrdlus ühikuks võetakse helisagedusega 1000 Hz.Kui müra,heli mille sagedus on 100 Hz ja tugevus 50db tundub sama valjunua kui 20 db tugevusega standard heli (1000) Hz -on tema valjudus 20 fooni.kuna nendest saadud valljuse vaisting on võrdne. Kuigi müra tuleb vähendad niipalju kui võimalik ei ole soovituslik seda lasta madalame kui 30 db,kuna ootamatult lisanduv heli muutub seljuhul ärritavaks. Kõige efektiivsemaks müra vähendamise meetodiks on müra vähendamine müraallikas. Nuri kuulmine kui kutsehaigus on eestis esinemis sageduselt kolmas.Audioloogia-on teadus mis uurib müra mõju inimese kuulmisele. Kuuldava helissagedus 16-2000Hz
annaabi.ee 
