- Kodakondsuse ja põhiseaduse tundmiseksam - Kirjutama avalduse, eet jääb ustavaks Eesti riigile 8. Miks valib presidendi Eesti rahva esinduskogu, mitte rahvas ? - Sest Eestis on parlamentaarne riigikord, mitte presidentaalne nagu USA's. 9. Mis on koalitsioon, mis opositsioon ? Kes kuuluvad neisse praeguses parlamendis ? Koalitsioon Parteid, kes kuuluvad valitusesse. (Reformiaerakond & Isamaa ja Res Publica Liit) Opositsioon Parteid, kes ei kuulu valitusse. (Keskerakond, Rahvaliit, Rohelised, Sotsiaaldemokraadid) 10. Kelle nimetab president tavaliselt peaministri kandidaadiks ? Riigikogu valimised võitnud partei liidri 11. Millal peab terve valitsus ametist tagasi astuma ? Kui riigikogu umbusaldab peaministrit. 12. Mida teha, et riigikogu hakkaks arutama mõnda sinu jaoks tähtsat küsimust ? - Riigikogu hakkab arutama sinu küsimust, kui saad oma ettepaneku toetused üle 10 000 allkirja.
Aeglane kaasaminek moodate tehnoloogiate ning uute tööstusharudega. Tööpuudus , streigid, kus nõuti palgatõusu. 16.Kuna valimisreformiga suurendati valimisõiguslike isikute arv pea kolmekordseks. Tööliste osatähtsus suurenes valijate hulgas. Tätsamad parteid- tööpartei ehk leiboristide positsioon. 1923a. valimiste tulemusel moodustasid leiboristid liberaalide toel esimest korda pahempoolse valitsuse. 17.Diktatuuri oht tekkis 1919 aastal , . Prantsusmaal oli 42 valitsust, st et valitusse keskmine eluiga oli lühem kui pool aastat. See tekitaski rahvas pahameelt ja pettumust demokraatias. Olukord pingestus ning tekkis kriis. See likvideeriti tänu selelle, et prantsuse kommunistis ja sotsialistid sõlmisid 1934a. koostööleppe ja esitasid Rahvarinde idee, mis avas võimaluse ka koostööks kodanlike erakondadega. 18.Ameerika arenes sõjajärgsel aastakümnel kiiresti. Nende kodanike jõukus kasvas.
Koalitsioonide stabiilsuse määravad o parlamendis esindatud parteide arv o parteidevaheline ideoloogiline distants Selle alusel on eristatavad o mõõdukas pluralism - parlamendis kuni 6 erakonda ja nendevahelised eriarvamused pole lepitamatu iseloomuga o polaarne pluralism - üle 6 partei ja selge lõhenemine vastandlikeks jõududeks Vabariigi Valitsuse moodustab Riigikogu. Kui Riigikogu on seadusandliku võimu esindaja, siis Vabariigi Valitus on täidesaatva võimu esindaja. Valitusse kuuluvad peaminister ja ministrid. Eestis on 11 ministeeriumi, mida juhib minister. Lisaks võivad valitsuses olla ka ministrid, kes ei juhi ministeeriumi, nii nimetatud portfellita ministrid. Nende ülesanded määrab peaminister. Üheks selliseks on rahvastikuminester. Peaministri nimetamine on riigipea kohus. 14 o Parlamentaarses riigis nimetatakse peaministriks parlamendivalimised võitnud erakonna liider. o poolpresidentaalsetes riikides võib nimetada oma erakonna liidri
seadus formaalses ja materiaalses tähenduses; Seadus materiaalses tähenduses – lisaks seadustele ka valitsuse ja koh. omav. määrused Seadus formaalses tähenduses - parlamendiseadus HMS 51 lg 1 haldusakt- reguleeritakse üksikjuhtumit, haldusaktiks on otsus, korraldus, ettekirjutus, käskkiri vm. Määrus ei ole selle paragrahvi järgi haldusakt. Haldusakti annab välja haldusorgan; Määrus - Määrus on õigusakt, mille haldusorgan annab piiritlemata arvu juhtude reguleerimiseks, valitusse ja kohaliku omavalituse organite üldaktid,legislatiivaktid, haldusorganite aktid. Seadusele alluv halduse üldakt. Seaduse alusel ja täitmiseks Secundum legem – määrused kujutavad endast secundum legem üldakte ehk seaduse järgi üldakte. Dekreet – riigipea annab üldaktitena välja dekreete ehk seadlusi. Dekreetseadus, erakorraline dekreet, hädadekreet; seadlus on legislatiivakt ja kuulub halduse üldaktide kategooriasse. Tavaliselt antakse neid riigikaitse olukorras. Dekreedi puhul
annaabi.ee 
