Kujunevad välja Keskpangad. Kui ei toimi finants asutused siis on see kahjulik kogu riigimajandusele. Samuti haaras valitsus ise võimu pankade üle, et stabiliseerida olukorda. Ja juhtimise saavad üle tugevamad kommertspangad, kes on selle üle elanud. Kes omakorda saavad aru, et neil ei ole mõtet kommertstegevusega tegeleda, kuna see on riskantne, et laenud ei pruugi tagasi tulla. Aga valitsus maksab neile et nemad kontrollivad teisi ja saavad veel selle eest valituselt raha. Ja lõpuks nad loobuvad ja nii tekivad Keskpangad. Pangad hakkavad tegelema lisaks vekslite hoiustamisele, hakkavad ka kasutusele võtma muid väärtpabereid. Maj.arenedes vajatakse üha enam raha, seda vajavad ettevõtjad ja tarbijad. Ettevõtted hakkavad kasutama sellist laenu võtmist, mida vahendatakse väärtpaberitega millest kõige olulisemaks kujuneb aktsia ja võlakiri. Aktsia on seotud omavahenditega, omanike panus ettevõtlusesse, st tegemist oma vahenditega finantseerimine.
käitmist” (Drezner 2011) Tähtis? JAH-Martel: hoiab ära selgusetuse ja sõelumise. Tõestab näidist edukast strateegiast. EI- Drezner: võim on tähtsam kui suur strateegia (strateegia võib olla halb, ei sisalda pikaajalist kurssi tugevatele riikidele). Oluline aegadel, kui on ebakindlus ja kriis. USA VÄLISPOLIITIKA USA põhiseadus: Fookuses on õigused valitsuselt: õigus kanda relvi, usuvabadus, vabaduse väljendus. Mitteõigused, mida valituselt oodatakse: tervis, töö, väärikus, turvalisus. Tuntuimad suveräänsused: Afroameeriklaste võrdsustamine: 1868 orjanduse kaotamine osaliselt, 1954 kuulutati põhiseaduse vastaseks. Inimõigused 1964 (diskrimineerimine rassi põhjal on ebaseaduslik). Naiste valimisõigus 1920. Föderalism: igal osariigil on kaks senaatorit USA põhiseadus näeb ette võimude lahusust kolmel tasemel USA President: valitseb 4 a. ( max 2 ametiaega. Riigid saavad prop. arvu delegaate presidendi valimiseks)
ebakindlatele kuulujuttudele ja püüti anda üldist hinnangut Eestlaste arvamusest Saksa okupatsioonile. Esimene edu 20. märtsil: Pr ja Briti valitsused teatasid, et tunnustavad Eesti Asutavat Kogu kui de facto kürgemat võimu Eesti Vabariigis - see ei olnud just kõige õnnestunum tunnustus, sest Eesti Asutavat Kogu ei olnud asutatud, pidid küsima tunnustus Eesti Maanõukogule. See eesmärk täitus mais: 5. mail saadi brittidelt, 13. mail Pr valitsuselt ja 19. mail Itaalia valituselt. Esimesed välisdelegatsiooni liikmed võeti vastu Eesti mitte-ametlike diplomaatidena. Ka pärast de facto tunnustuse saamist jätkati andmete kogumist Saksa okupatsiooni kuritegude kohta. Olukord muutus seoses I MS lõpuga ja Eesti Vabadussõja algusega. Selleks ajaks oli Eesti saanud 3 Antandi riigilt de facto tunnustuse, aga see oli ikkagi poolik. Järgmiseks eesmärgiks seati de jure tunnustuse saamine. Lisaks tunnustusele hakati küsima ka välisabi Vabadussõjas olevale Eestile
annaabi.ee 
