P rsia suurriik (559330 eKr) P rsia suurriik tekkis VI saj. eKr Kyros II ajal. Hivati suurem osa Iraanist, V ikeAasia, Mesopotaamia ja hiljem Egiptus. V saj. algul eKr püüti alistada kreeklasi. 390 eKr vallutati P rsia, Makedoonia Aleksandri poolt. P rsia riigis: rakendati riigi ülesehitamiseks kohalikku kogemust. Alistatud rahvastesse suhtuti tolerantselt. toetuti alistatud maade ühiskonnakorraldusele ja valitsusviisile. nuti P rsia kuninga ülemvimu tunnsitamist ja korrap raseid makse. riigi eesotsas suurkuningas, kes peatus riigi neljas pealinnas: Suga, Persepolis, Erbatana, Babülon riik jagunes asehalduskondadeks ehk satraapideks, mille eesotsas olid satraabid, kelle ülesandeks oli kohaliku sjav e juhtimine ja maksude kogumine kujundati v lja ühendusteed riigi eri piirkondade vahel
kiiret tegevust : sõjavägi ja kaitseliit viidi lahingukorda, Tallinna tänavaile toodi soomusautod. Keelati avalikud kooseolekud ja demonstratsioonid. Suleti Vabadussõjalaste Liidu 400 osakonda ning arreteeriti vapside silmapaistvamad juhid. Ilmumise lõpetasid vapse toetavad ajalehed ja üks ajakiri. 10. "vaikiva ajastu" sisseseadmine. 1934. a. märtsist algas Eesti sisepoiitikas uus ajajärk. Seda iseloomustas parlamentarismist loobumine ning üleminek tugevale autoritaarsele valitsusviisile, kindla käe pootikale. Analoogilised muudatused valitsusviisides toimusid sel ajal väga paljudes Euroopa riikides. 1934. a. Märtsis läks riigikogu laiali. Võim koondus K. Pätsi kätte, kes hakkas valitsema dekreetidega. 1934. a. Sügisel tuli küll Riigikogu uuesti kokku, ent valituse kritiseerimise pärast saadeti nüüd lõplikult laiali. Järgnes ,,vaikiv ajastu" s.t valitsemine ilma parlamendita. 11. Uue korra sisseseadmist põhjendas K. Päts suuresti vapside ohuga
hakkama ainuvalitsejaks. Kuidas saab monarhia olla hea, kui ainult üks teeb seda, mida ta tahab? Türann peaks olema kadeduseta, sest talle kuulub nii palju hüvesid. Kuid ta kadestab õilsaid, talle meeldivad kõige halvemad inimesed ning ta on vastuvõtlik õilsate kohta käiva laimu suhtes. Ta muudab isade seadusi, vägivallatseb naistega ning tapab ilma kohtumõistmiseta. Kui aga valitseb rahvahulk, on sellele valitsusviisile kõige kaunim nimi – võrdsus seaduste ees. Ametnikud valitakse loosiga, ametnikud peavad aru andma, kõik otsused võetakse vastu üheskoos.“ Megabyzos aga tahtis oligarhilist valitsust, öeldes: „Sellega, mida Otanes ütles türannia kohta, olen ma nõus. Mis aga puutub rahvahulgale võimu andmisse, siis siin ta eksis. Ei ole midagi võrdset rahvahulga mõistmatuse ja ülbusega. Türann tegutseb vähemalt teadlikult, kuid rahvas ei tea, mida ta teeb. Me
annaabi.ee 
