valitsevate valitsustevaheliste Euroopa integratsiooni tõlgendamiste poolt ning samuti kaitsma end süüdistuste vastu, mis ütlesid, et ei tehtud rohkemat kui neo-funktsionalismi rakendamist. Süüdistus tuli tänu sellele, et nad rõhusid osaleja-kesksele lähenemisele ning ka neofunktsionalism rõhutab ühe punktina seda. Enam ei rõhutatud niivõrd institutsionaalsele rollile, mis osalejal oli, vaid tema käitumisele. Valitsustevahelisuse jaoks olid valitsusasutustes osalised – ükskõik, mis võimsusel või tasandil nad teenivad – tahavad nad siiski alati kaitsta ning edendada riigi suveräänsust ning riigi huve, mida nad esindavad. Neo-funktsionalistide jaoks „regulatiivse riigi“ teoreetikutele otsivad Komisjoni ametiisikud alati võimalusi, kuidas laiendada rahvusülese institutsiooni funktsioone. Esimese puhul on indiviidid alati võimu kaasatud; teise puhul on nad kaasatud bürokraatlikkuse
Transaktsionalism- rahvusvaheline integratsioon on analoogne rahvusriikide kujunemisega: suurenenud läbikäimine viib kogukonnatajuni ehk kogukondliku identiteedini -> see vähendab agressiooni tõenäosust, suurendab julgeolekut · ei pea olema rahvusülesust, institutsioone, piisab ühistest väärtustest · keskendutakse inimeste ja huvigruppide tasandile 44. Sõjajärgsed peamised teooriad: neofunktsionalism ja valitsustevahelisuse kriitika selle suhtes Neofunktsionalism- seletus läbi 'ülevoolu' (spill-over effect): integratsioon kandub ühest sektorist teise (funktsionaalne) ja madalamalt astmelt kõrgemale (poliitiline) Monnet, Schuman näiteks: söe ja terase tootmine -> ülejäänud majandussektorid -> 'kõrge poliitika' (ühine välis- ja julgeolekupoliitika) rahvusülesus, poliitiline integratsioon on majandusliku kaasnähe
suveräänsus) Suveräänsus- täielik autoriteet ja seaduste ülimuslikkus oma territooriumil (Vestfaali rahuleping, 1648) 54. Õigusprintsiibid (ülimuslikkus & vahetu kohaldatavus, subsidiaarsus, proportsionaalsus, keskkonna- ja rahandusõiguse paralleelid) 55. EL & demokraatia (Majone) 56. EL kui uus-keskaegne impeerium ja demokraatlik valitsemine (Zielonka) 57. EL-i erinevaid tahke iseloomustavad demokraatia mudelid (Weiler) 58. Sõjajärgsed peamised teooriad: neofunktsionalism ja valitsustevahelisuse kriitika selle suhtes 59. Uuenenud teooriad 80ndatest: rahvusülesus (uus-neofunktsionalism), uus(/liberaalne)- valitsustevahelisus, uus-institutsionalism Valitsustevahelisus- riikidevahelise koostöö selline vorm, mis ei ole konfliktis suveräänsusega; konsensuslik otsustamine, veto õigus 60. Uued teooriad (EL kui riik): võrdlev poliitika, mitmetasandiline valitsemine, poliitikavõrgustikud 61. Konstruktivism: sotsiaalne konstruktivism, sotsioloogiline institutsionalism 62
annaabi.ee 
