säästlikku metsamajandamist ja luua usaldus, et inimesed majandavad metsi säästlikult. See eesmärk on rakendatud läbi dokumentatsiooni, metsamajandamise parendamise ja tarneahela kontrolliga. PEFC tegutseb riikliku sertifitseerimiskavade katusorganisatsioonina, tähendades seda, et säästliku metsamajandamise standard ja tarneahela sertifikaat on arendatud välja riikliku sertifitseerimisorgani poolt. Organisatsiooniline raamistik põhineb seega valitsustevahelisel suhtluse printsiibil. 7 Kasutatud kirjanudus Enda konspekt http://www.balticprinting.com/ee/tehnoloogia http://www.innove.ee/UserFiles/Kutseharidus/Liina/RGB_001_232_270x21 6_TRYKIETTEVALMISTUS_TPT.pdf http://opiobjektid.tptlive.ee/JT/trkiste_tbid.html http://www.pressmaster.ee/est_tellija-abc http://opiobjektid.tptlive
usaldus, et inimesed majandavad metsi säästlikult. See eesmärk on rakendatud läbi dokumentatsiooni, metsamajandamise parendamise ja tarneahela kontrolliga. PEFC tegutseb riikliku sertifitseerimiskavade katusorganisatsioonina, tähendades seda, et säästliku metsamajandamise standard ja tarneahela sertifikaat on arendatud välja riikliku sertifitseerimisorgani poolt. Organisatsiooniline raamistik põhineb seega valitsustevahelisel suhtluse printsiibil. Riikides, kus PEFC riiklik sertifitseerimisekomittee puudub, ei ole sertifitseerimine võimalik. Metsastandard saab kehtida ainult juhul kui sertifitseerimisorgan on akrediteeritud. Tarneahel vajab ainult riiklikku nõukogu, sest tarneahela standard ei erine riiklikul tasandil. PEFC sertifitseerimine Eestis on korraldatud Eesti Metsasertifitseerimise Nõukogu (EMSN) poolt, mis jälgib ja majandab Eesti Metsasertifitseerimise Kava (EFCS).
Schumani deklaratsioon on tollaegse Prantsusmaa välisministri Robert Schumani 9. mail 1950. aastal esitatud deklaratsioon. Deklaratsiooni peetakse esimeseks ametlikuks sammuks praeguse ELi loomisel, kuna see viis Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamiseni. 10. Millal (ja millega seoses) hakati EÜd nimetama ELiks? Euroopa Ühendus (EÜ) nimetati ümber Euroopa Liiduks (EL) Euroopa Liidu lepingu (Maastrichti lepingu) jõustumisel 1. novembril 1993. aastal. 11. Mis vahe on valitsustevahelisel ja riigiülesel koostööl? Riigiülene koostöö tähendab, et EL võib kehtestada seadusi, millel on liikmesriikides vahetu mõju ja selle kaudu otsene mõju ka liikmesriikide kodanikele. ELi siseturu, põllumajanduse, kalanduse jms alane koostöö on näited riigiülese koostöö valdkondadest. Seda koostööd käsitlevad sätted sisalduvad EÜ asutamislepingus. Samuti on olemas valitsustevaheline koostöö, mis on rahvusvahelise koostöö traditsiooniline vorm. Põhimõtteliselt tähendab
16. Millist rolli mängib vahetuv eesistuja Euroopa Liidu valitsemises? Eesistujariik juhatab ja korraldab eri nõukogude koosseisude istungeid (v.a. välisasjade nõukogu); jagab suuniseid, üritab leida kompromisse otsuste tegemisel liikmesriikide vahel. Eesistujariik vahetub liikmesriikide vahel iga 6 kuu järel. 17. Mis on ühenduse meetod (inglisekeeles community method)? Otsuste langetamine EL-i institutsioonides, mitte valitsustevahelisel otsustusprotsessil. 18. Mil määral on kaasotsustusmenetlus muutnud võimude vahekorda Euroopa Parlamendi, Nõukogu ja Euroopa Komisjoni vahel? (Kaasotsustusmenetlus võeti kasutusele Maastrichti lepinguga 1992. aastal) See annab Euroopa Parlamendile Euroopa Liidu Nõukoguga võrdsed seadusandlikud õigused mitmes olulises valdkonnas, nagu tööjõu vaba liikumine, siseturg, haridus,
annaabi.ee 
