maksulaekumisi ega kulutusi pole võimalik nii täpselt määrata. Vitsut tõi ka välja, et kui eesmärgiks on seatud euro kasutuselevõtt 2011. aastal ja valitsus on allutanud kõik sellele soovile ning on selle nimel teinud meeletuid kärpeid, siis on ülimalt riskantne mängida nii napi varuga. (http://www.e24.ee/?id=188569) Järgmise aasta riigieelarve tuludeks on planeeritud 84 miljardit krooni ja kuludeks 89,6 miljardit. Riigieelarve tekkepõhine puudujääk on 5,2 miljardit krooni ning valitsussektoril tervikuna 6,2 miljardit ehk 2,95 protsenti SKT-st. Kui defitsiidikriteeriumi 0,1-protsendilise ületamise tõttu lastakse eurol käest libiseda, siis muudab see kõik tänavused kannatused mõttetuks. Kui Eesti ei suuda euronõudeid täita, siis oleks targem olnud koostada eelarve viieprotsendilise puudujäägiga, mis oleks andnud neli miljardit lisaraha tervishoiule, haridusele jne. (http://www.e24.ee/?id=188569)
optimaalselt. Avaliku sektori organisatsioonidele on sageli iseloomulik madal tööproduktiivsus, tööst kõrvale hoidumine, töötegemise teesklemine, onupojapoliitika, korruptsioon jpm. Samuti on suur tõenäosus, et avalikku hüvist toodetakse vähem ja/või kehvema kvaliteediga kui vaja või vales sortimendis. 16. Millised on avaliku sektori ruumilised tasandid? Milles seisneb subsidiaarsusprintsiip ning miks on valitsussektoril otstarbekas tegutseda erinevatel ruumilistel tasanditel? Valitsusektor koosneb • Riigist • Kohaliku omavalitsuse üksustest • Muudest avalik-õiguslikest juriidilistest isikutest (v.a Eesti Pank, Hüvitusfond, Tagatisfond, Eesti Liikluskindlustuse Fond, avalik-õiguslikud kutseühendused) Valitsuse all mõistetakse kõiki valitsustasandeid KOVist kuni Euroopa Liiduni, seega suurem
intressidki Euroopa Keskpanga keldrisse igavesti luku taha jää. Majanduspoliitiline tugi tasakaalukale arengule on ka edaspidi hädatarvilik. Finantsstabiilsuse seisukohast on tähtis, et kommertspangad ei ruttaks eelmise aasta suuri kasumeid kohe dividendidena välja maksma, vaid kaasaks neid piisavalt ka kapitalipuhvritesse. See on tarvilik, et maandada käesoleva aasta tagasihoidlikumate kasvuootuste taustal laenuteenindamisega seotud riske. Valitsussektoril on jätkuvalt oluline roll välistasakaalu saavutamiseks konservatiivse joone ja eelarve ülejäägi säilitamisel. EESTI MAJANDUS AASTAL 2006 Esialgsete hinnangute järgi kasvas Eesti majandus 2006. aastal 11%. See on viimase 15 aasta kiireim kasvutempo. Pakkumise poolelt vaadatuna oli kasv laiapõhjaline, hõlmates peaaegu kõiki tegevusalasid ning töötleva tööstuse harusid. Püsivhindades mõõdetuna kasvasid nii eratarbimine kui ka investeeringud veelgi kiiremini kui 2005. aastal
annaabi.ee 
