Parlamenti kuuluvad rahva hulgast valitud isikud, kelle elukutsed ning haridus on erinevad. Parlamendi protseduurireeglid on kohmakamad ja aeglased. Seepärast eelistabki valitsus väikseid töörühmi ja eksperte, et poliitilise otsustamise protsess kulgeks kiiremini. Peaminister on kujunenud juhtivaks tipp poliitikuks. Oluline on ka oskus läbi rääkida teiste poliitikutega, sest sellest sõltub valitsuse tõhusus. Valitsuse ülesanneteks on juhtida tõhusalt ühiskonda ja kindlustada valitsuspoliitikale teatud ideloogilist suunda. Enamikus Euroopa riikides määrab suuna parlamendi koosseis. Minister on seega poliitiline figuur, kes peab valitsuses kaitsma oma erakonna seisukohti. Minister võib nimetada ametisse tippametnikke ning nõunikke. Poliitika ülemäärast heitlikkust peaks vältima ametnikkond, kõrgeimal astmel on kantsler, kes peab tagama ministeeriumi igapäevatöö. Täidesaatva võimu tipptasandil on seega esindatud nii erakondade huvid kui ka ametnikkonna huvid.
Suurbritanniat peaminister ja Saksamaad liidukantsler. Kui peaministri ametissepanek sõltub enamikus Euroopa riikides parlamendist, siis üksikute ministrite puhul on põhiotsustaja just peaminister. Eestis sõltub valitsuse tõhusus pigem valitsusparteide omavahelisest läbisaamisest kui suhetest parlamendiopositsiooniga. c) Kas poliitikute või ametnike valitsus? Iga valitsus peab rahuldama kaht üpris eripalgelist nõuet ühiskonda tõhusalt juhtima ning kindlustama valitsuspoliitikale teatud ideoloogilise suuna. Minister on poliitiline figuur, kes peab valitsuses kaitsma oma erakonna seisukohti. Ministril on õigus nimetada ametisse ka mitmeid tippametnikke ning nõunikke, kes sageli kuuluvad temaga ühte parteisse. Ametnike hierarhia kõrgeimal astmel on kantsler, kes peab tagama ministeeriumi igapäevatöö ning kindlustama järjepidevuse ministrite vahetumise puhul. Kuidas valitsust moodustatakse?
Siiski sõltub peaministri tugevus oluliselt ka konkreetsest poliitikust. Mitmeparteilise valitsuse mudel nõuab peaministrilt oskust partneritega läbi rääkida ning erakondade seisukohti tasakaalustada. Eestis sõltub valitsuse tõhusus pigem valitsusparteide omavahelisest läbisaamisest kui suhetest parlamendiopositsiooniga. 4.1.3 Kas poliitikute või ametnike valitsus? Iga valitsus peab rahuldama kaht üpris eripalgelist nõuet – ühiskonda tõhusalt juhtima ning kindlustama valitsuspoliitikale teatud ideoloogilise suuna. Enamikus Euroopa riikides määrab valitsuse poliitilise suuna parlamendi koosseis, kuna üks või teine partei pääseb valitsusse tänu oma positsioonile parlamendis. Minister on seega poliitiline figuur, kes peab valitsuses kaitsma oma erakonna seisukohti. Ministril on õigus nimetada ametisse ka mitmeid tippametnikke ning nõunikke, kes sageli kuuluvad temaga ühte parteisse.
annaabi.ee 
