rahvamajade võrk, tegutsesid mitmesugused seltsid, ühingud, ringid, populaarsed olid näitemängud ja korraldati muusikapäevi. Eesti kultuuri edendamise kõrval toetas riik ka Eestis elavate vähemusrahvuste kultuuritööd :nii rahvuskeelsete trükist väljaandmist kui ka rahvuslike kultuuri- ja haridusseltside, laulukooride ja teatritruppide tegevust. 1925. aastast hakkas kehtima vähemusrahvuste kultuuriautonoomia: suuremad rahvusgrupid said õiguse luua oma valitsuslikke asutusi mis hoolitsesid nende emakeelsete koolide ja kultuuriasutuste asutamise, ülalpidamise ja juhimise eest. Kultuuriomavalitsuste loomiseni jõudsid sakslased ja juudid. 2 Teaduse arenud uued suunad Võit Esimeses maailmasõjas tagas demokraatlikele suurriikidele suure mõjuvõimu mitte ainult poliitikas ja majanduses, vaid ka teaduses ning tehnikas. Sõjajärgsetel aastatel tegid just nende
tsiviliseerituseni), teiseks on siin aga aset leidnud rahvusvaheliste suhete nn domestikatsioon ehk „kodustamine“ selles mõttes, et rahvusvahelised suhted on edasi kantud sisepoliitikasse. Selline oli eurooplaste suhtumine just 1960. aastatel, kui toonased liikmesriigid soovisid riikide ühendamises võimalikult süvitsi ja kaugele jõuda.9 Euroopa Liidu a priori ülesanne on kohaldada oma õnnestunud süsteemi ülejäänud maailmale ning edutada tehnilisi (ühisturg), valitsuslikke (majanduslik-poliitiline ühendus) ning 6 Id.: lk 264 7 Id.: lk 265 8 Id.: lk 267 9 Id.: lk 267 8 moraalinorme (hüved ning järelvalve, et huvid ei domineeriks väärtusi), arvestades eraldi liitumise strukturaalset tugevust.10 Kuigi Euroopa idee on enamasti olnud seotud siseprobleemidega, võib tulevikku vaadates näha probleeme, mis tulevad väljaspoolt
Saartel elanud inimesed eriti eestlastega ei suhelnud, vahemaad ja isolatsioon. Rootsi laenud on tulnud kindlast piirkonnast Rootsis – Stockholmi piirkond, Ahvenamaa, Gotland ja Soome rootslased. Laenud põhiliselt eestirootsi keelest (murded ja kirjakeel) ja riigirootsi (e rootsi kirjakeelest). Kokku u 100 ringis. Sõnavara on seejuures teistsugune, nt olmesõnavara vähe, mis näitab, et kontaktid ei olnud nii sügavad ja tihedad, rohkem valitsuslikke, seisuslikke ja administratiivseid suhteid näitavad. Rannarootslaste tegevuseks kalapüük ja karjakasvatus, piimatoodete valmistamine. Teised rühmad on nt soomerootsi laenud, vanarootsi, ojamaa laenud. Põhilised teemavaldkonnad on siiski kalapüük, loodus, olme, ühiskondlikud sõnad: viiger, räim; iil, iiling, rünk; kepp, märss, plasku; plika, hoor, kadalipp, kroonu, pagar, moor; kelk, käru. On ka muid mõjusid, nt ö hääldamine õ asemel Saaremaal, laulev intonatsioon
annaabi.ee 
