*suurim erakond saab abs enamuse>tekivad üheparteilised enamusvalitsused *kehtib sõjaväelaste hääletuskeeld *teatud juhtudel toimivad valimised abs enamuse põhimõttel (ntx presidendi valimistel) 2) Proportsionaalsed e võrdelised valimised *valitake mitmemandaadilistes ringkondades *mandaate saadakse võrdelise häälte arvuga *hääletatakse kinniste või avatud nimekirjade kaupa *enamaste abs enamust ei saada>võimule mitmeparteilised valitsusliidud *kehtivad valimiskünnised RIIGIKOGU: http://www.abiks.pri.ee 1)formaalõiguslik struktuur juhatus(spiiker(E.Ergma,res publica) ja 2 asespiikrit(P.Kreitsberg(SL), R.Lang(Reform.)) komisjon( 1.alalised(keskkonna, kultuuri, majandus, maaelu, põhiseaduse, rahandus,riigikaitse) 2.ajutised ) 2)poliitiline struktuur
domineerivad 2-3 suuremat parteid (n USAs demokraadid ja vabariiklased), suurim erakond saab absoluutse enamuse->tekivad üheparteilised enamusvalitsused. b) võrdeline e. proportsionaalne valimissüsteem (paljudes riikides, sealhulgas ka Eestis!) - valitake mitmemandaadilistes ringkondades, mandaate saadakse võrdelise häälte arvuga, hääletatakse kinniste või avatud nimekirjade kaupa, enamasti absoluutset enamust ei saada->võimule mitmeparteilised valitsusliidud, kehtivad valimiskünnised. 37. Tutvusta rahvaesinduse valimisõiguse laienemist ajas ja sellega seotud põhilisi küsimusi. Võitlus üldise valimisõiguse eest: meestel esimesena 1848 Sveitsis, naistel 1893 Uus-Meremaal (1905 Soomes). Naiste üldine valimisõigus Prantsusmaal 1945, Sveitsis 1971, Portugalis 1974. Kuveidis lükati 1999 vastav eelnõu tagasi. Belgias, Luksemburgis, Kreekas, Austraalias tuleb põhjuseta mittehääletajal trahvi maksta, Pakistanis võib isegi vanglasse sattuda.
Nimekirjad saavad mandaate enam-vähem võrdeliselt neile antud häälte arvuga. Valija annab hääle tervele nimekirjale, nimekirjasisene järjekord pole muudetav (kinnised nimekirjad), sisse saavad eespool olevad kandidaadid. Sveitsis ja Luksemburgis lubatakse valida korraga rohkem kui üks partei nimekirjas esitatud kandidaat. Eeldab valikut nimekirja programmi, mitte isikute järgi. Tavaliselt ei saavuta ükski erakond parlamendis absoluutset enamust ja võimule tulevad mitmeparteilised valitsusliidud (koalitsioonid) või vähemusvalitsused, see on hea alus vastuolude tekkeks, koalitsioonipartnerid peavad tegema kompromisse, tõenäolised on valitsuskriisid. Killustatuse vältimiseks on kehtestatud häältekünnis, nt Saksamaal, Poolas ja Eestis 5 %, Lätis 4 %, Türgis 10%. Veel Soome, Rootsi, Taani, Norra, Island jm. Riigikogu valimised Valimisi korraldab vabariigi valimiskomisjon. Eesti Vabariigi Riigikogu 101 liiget valitakse võrdelise ehk proportsionaalse valimissüsteemi alusel
Nimekirjad saavad mandaate enam-vähem võrdeliselt neile antud häälte arvuga. Valija annab hääle tervele nimekirjale, nimekirjasisene järjekord pole muudetav (kinnised nimekirjad), sisse saavad eespool olevad kandidaadid. Sveitsis ja Luksemburgis lubatakse valida korraga rohkem kui üks partei nimekirjas esitatud kandidaat. Eeldab valikut nimekirja programmi, mitte isikute järgi. Tavaliselt ei saavuta ükski erakond parlamendis absoluutset enamust ja võimule tulevad mitmeparteilised valitsusliidud (koalitsioonid) või vähemusvalitsused, see on hea alus vastuolude tekkeks, koalitsioonipartnerid peavad tegema kompromisse, tõenäolised on valitsuskriisid. Killustatuse vältimiseks on kehtestatud häältekünnis, nt Saksamaal, Poolas ja Eestis 5 %, Lätis 4 %, Türgis 10%. Veel Soome, Rootsi, Taani, Norra, Island jm. Riigikogu valimised Valimisi korraldab vabariigi valimiskomisjon. Eesti Vabariigi Riigikogu 101 liiget valitakse võrdelise ehk proportsionaalse valimissüsteemi alusel
annaabi.ee 
