on mõistus; usk maailma mõistuspärasesse korrastatusesse, usk ühiskonna progressi, pidevasse arengusse ja elu paremaks muutumisse; hariduse ja teaduse tähtsustamine; võitlus katoliku kiriku vastu. 8.Mida tähendab võimude lahususe põhimõte ja millega põhjendas Montesquieu selle vajalikkust? Montesquieu arvates on tähtis on võimude lahususe põhimõte seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim peavad olema eraldi. Kui ühes ja samas valitsuskogus on seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim ühendatud, siis oleks vabadusel lõpp kohtunik või monarh võiks teha türanlikke seadusi ja saaks endale võtta rõhuja väe ja võimsuse. 9.Nimeta Prantsuse valgustajate Voltaire'i ja Rousseau põhiseisukohti. Rousseau vaated: idealiseeris looduslähedust, pidas rahvast võimu allikaks, esitas rahva suveräänsuse idee. Voltaire'i vaated: võitles katoliku kiriku vastu, poliitilistes vaadetes lähtus nn loodusõiguse teooriast. 10
vägivalla eest. Locke'i loomuliku õiguse ja ühiskondliku lepingu teooria mõjutas kogu Euroopa ja ka Ameerika valgustusfilosoofide põlvkonda. Locke'i teooriate tähtsaim edasiarendaja oli Charles de Montesquieu, kes sõnastas 1748. aastal avaldatud teoses ,,Seaduste vaimust" üksikisiku vabaduse tagatistena täidesaatva, seadusandliku ja kohtuvõimu lahususe ning tasakaalu põhimõtted: ,,Kui ühes ja samas isikus või ühes ja samas valitsuskogus on seadusandlik võim ühendatud täidesaatva võimuga, siis on vabadusel lõpp; on ju karta, et see monarh või see senat võiks teha türanlikke seadusi, et neid siis türanlikult täide viia. Vabadusel on lõpp ka siis, kui kohtuvõim ei ole lahutatud seadusandlikust ega täidesaatvast võimust. Kui see oleks ühendatud seadusandliku võimuga, siis oleks voli kodanike elu ja vabaduse üle meelevaldne: kohtunik oleks ühtaegu seaduste tegija. Kui see oleks
Personaalne tähendab seda, et üks inimene ei tegutse samal ajal erinevates võimuharudes. Isikulist lahusust pole igal pool taotletud. Näiteks Suurbritannias on ministrid ka parlamendi liikmed ja paljudes maades võivad parlamendi liikmed olla ka kohaliku omavalitsuse esinduskogus. Charles de Montesquieu avaldas 1748 raamatu "Seaduste vaim". Seal ta ka põhjendas võimude lahususe vajadust. "Kui ühes ja samas isikus või ühes ja samas valitsuskogus on seadusandlik võim ühendatud täidesaatva võimuga, siis on vabadusel lõpp; on ju karta, et see monarh või see senat võiks teha türanlike seadusi, et neid siis türanlikult täide viia. Vabadusel on lõpp ka siis, kui kohtuvõim ei ole lahutatud seadusandlikust ega täidesaatvast võimust. Kui see oleks ühendatud seadusandliku võimuga, siis voli kodanike elu ja vabaduse üle oleks meelevaldne, sest kohtunik oleks ühtaegu seaduste tegija. Kui see oleks ühendatud
annaabi.ee 
