,,Puhast" proportsionaalsust pole rahvusvaheliselt välja kujunenud, oluline on olnud vaid proportsionaalsuse üldpõhimõtete rakendamine, erinevad variandid on lubatud. Eestis on selleks kandidaatide ringkondadesse jagamine, ringkonnamandaatide jagamine ja 5% künnise kebtestamine. Võrreldes enamusvalimistega on võrdelistel valimistel üks märkimisväärne puudus: sel teel ei saavuta tavaliselt ükski erakond parlamendis absoluutset enamust ja võimule tulevad kas mitmeparteilised valitsuskoalitsioonid või vähemusvalitsused. Liigset killustatust aitab osaliselt vältida häältekünnise kehtestamine. (Eesti Riigikogu valimistel kehtib 5%, Läti Seimi valimistel 4%, Israeli Knesseti valimistel 1%, Kreeka parlamendi valimistel 17% jne.) Kui valimisnimekiri seaduses ettenähtud künniseprotsenti ei ületa, jääb ta parlamendist välja. Eestis võib kandidaat siiski parlamenti pääseda seda reeglit eirates, kuid siis peab ta koguma isikumandaadi jagu hääli
Põhitunnuseks on valitsuse moodustamine parlamendi aga mitte riigipea soovide alusel. Seadusandlik ja täidesaatev võim on võrdsed. Riigipeal on erapooletu vahuvõim. Tugevad küljed: · Presidentalism - presidendile antu veto õigus, et tasakaalustada erinevaid pooli. Tänapäeva presidentaar riikides on enamasti kehteestatud kvalifitseeritud enamusega ületatav veto. · Parlamentarism - kindel parlamendi enamus või püsivad valitsuskoalitsioonid. Kõrge poliitiline kultuur ja normaalne läbisaamine peamiste erakondade poliitikute vahel. Nõrgad küljed: · Presidentalism - seadusandliku ja täidesaatva võimu vastuolude võimalikkus. Parlamendi enamus ning presidendi amet võivad sattuda erinevate poliitiliste jõudude kätte. · Parlamentarism - võivad tekkida paljuparteilised koalitsiooni valitsused. See nõrgestab täitevvõimu ja põhjustab valitsuskriisi. Vähemusvalitsuste lühiaegsus
vabariik, võimude lahusus (täitevvõim: president ja valitsus, seadusandlik võim: eduskunta, sõltumatu kohtuvõim), parlamentalism, õigusriik=kodanikuvabadused. Demokraatia kiire taastamine: kohalikud valimised 1918. aasta lõpus. Parlamendivalimised märtsis 1919: vabariiklaste võit 153/200 ja SDP võit. Presidendiks valiti Progressiivse partei kandidaat, juuradoktor (põhiseaduse autor) K. J. Stahlberg. Soome valitsuskoalitsioonid enamasti poliitilise kodanliku tsentrumi baasil vähemusvalitsused (Progressiivne partei ja Maaliit). I SDP (vähemus)valitsus 1926- 27. Sisepoliitikas oluline vastuolude tasandamine ja õiguste garanteerimine ja moderniseerimine. Punavangide kiired amnestiad, maareformid, rootsikeelsete õiguste kindlustamine (kakskeelsus), astmeline tulumaks, usuvabadus. Keeluseadus (1919-1932). Kodanlikus avalikkuses domineeriv valge Soome mentaliteet (nt koolides kuni 1960.aastateni)
annaabi.ee 
