4) kontrollib Vabariigi Valitsuse õ igusaktide eelnõ ude vastavust põ hiseadusele ja seadustele; 5) peab Riigikogu, Vabariigi Valitsuse ja peaministri poolt ministritele antud ü lesannete tä itmise arvestust; 8) korraldab arhiivindust; 9) koordineerib riigi infosü steemide tö ö d; 10) koordineerib riigiametnike ja kohaliku omavalitsuse ametnike koolitust; Oma ülesannete täitmiseks on Riigikantseleil õigus saada ministeeriumidelt, teistelt valitsusasutustelt ja kohaliku omavalitsuse asutustelt asjasse puutuvaid dokumente ja selgitusi. LISAKS: KOV ühinemine? Kohaliku omavalitsuse ü ksuste ü hinemine on uue haldusü ksuse moodustamine kahe võ i enama senise haldusü ksuse baasil võ i ü he haldusü ksuse suurenemine kahe võ i enama haldusü ksuse liitumise tulemusena. Mis eelised on suurel KOV ja väikesel KOV? Suuremal KOV-il on rohkem raha (rohkem inimesi = rohkem pearaha), mistõ ttu
5) korraldab maavalitsuse haldamisel olevate riigiasutuste tulude ja kulude eelarvete eelnõude koostamist ning kontrollib eelarvetest kinnipidamist; 6) korraldab maavanema suhtlemist valitsusasutuste, kohalike omavalitsusasutuste ning teiste juriidiliste ja füüsiliste isikutega; 7) täidab muid ülesandeid, mis on talle pandud seaduse või muu õigusaktiga. (3) Maavanema poolt volitatud maavalitsuse ametnikel on õigus maavanema pädevuses olevates küsimustes saada maakonnas asuvatelt valitsusasutustelt ja muudelt riigiasutustelt ning KOV vajalikke dokumente ja muud informatsiooni. (4) Maavalitsus, selle struktuuriüksused ja ametnikud omavad teenistusväliste isikute suhtes võimuvolitusi vaid seaduses ettenähtud juhtudel. (5) Maavalitsuse kantselei, osakonnad ja ametiisikud suhtlevad VV, ministeeriumide ja teiste valitsusasutustega maavanema kaudu. (6) Maakonnal võivad olla VV poolt kehtestatud korras kooskõlastatud sümboolika ja teenetemärgid
piires oleks võimalik erinevaid valdkondi ühtlustada ning kujundada ühtset ja selget arusaamist dokumendi- ja arhiivihalduse vahel. Märkimist leidis ka "Infosüsteemide turvemeetmete süsteemi" nõuetest tulenevate meetmete rakendamise vajadus infosüsteemides. Kokkuvõtteks võib öelda, et vastanud asutustest oli maavalitsuste valmisolek parem kui seda on ministeeriumitel ja riigiasutustel, seda nii riskide hindamise kui ka ennetus- ja turvameetmete osas. Ministeeriumitelt kui valitsusasutustelt oleks eeldanud suuremat valmisolekut hädaolukorraks. Võimalik, et põhjus võib olla selles, et puuduvad selge ja ühene metoodika ning juhendid, mis lihtsustavad asutustes asjakohaste tegevuste elluviimist, mida tuleks hädaolukorraks valmisoleku puhul teha. Kindlasti võiks olemas olla just ühine metoodika, kuna tundub, et paljud asutused justkui rakendavad samu põhimõtteid, kuid kuidas täpselt seda teha, tuleb igaühel ise
annaabi.ee 
