Üldiselt on ta valmis kompromissideks, kuid mitte oma õiguste kulul. Kõnes kasutab komplimente ja tunneb sinu arvamuse vastu huvi. Kehahoiak on tasakaalus ja sirge. Kehtestava suhtlusstiili kasutamine oleks õige pea et igas olukorras. Situatsioonid igapäeva elust Püüame leida erinevaid olukordi, kus eestlane käitub sarnaselt. 700-aastane orjapõli ja lähiminevikust nõukogude liidu valitsemise stiil on mõjutanud eestlaste suhtumist valitsusaparaati. Enamus olukordades loobudakse dialoogist riigipeadega. Kui teema ei puuduta sind siis ei ole põhjust ka tähelepanu pöörata. Ja kui ollakse seotud olukorraga, siis leitakse, et valitsuse seisukohti ei ole võimalik muuta ja milleks sellega ennast vaevata. Kes vähegi riigiametnikuga suhelnud on, teab, et esmalt tuleks kasutada alistuvat suhtlusstiili. Las ta räägib ära, ma olen nõus, siis mul ei tule hiljem probleeme. Sellist suhtlusstiili eeldab ka riigiapartaat
- Suurfeodaalid omandasid oma läänides aina rohkem õigusi ja muutusid kuningavõimust üsna sõltumatuks - Kuningas hakkas oma maavalduse kahanedes sarnanema tavalise krahvi või hertsogiga 2. Keskaja riigi erinevused tänapäeva riigist: - Keskajal puudusid riikidel kindlad territooriumid - Riiki ei ühendanud mitte maa ala ega rahvas vaid valitseja isik (nt. abielu kaudu oli võimalik mitu riiki liita) - Alamate heaolu sõltus valitseja isikuomadustest - Valitsusaparaati ei moodustanud vastava hariduse saanud professionaalid vaid mõjuvõimsad ülikud Keskaegse esinduskogu erinevused tänapäeva parlamendist: - Otsuse tegemisel pidid oma jah sõna andma kõigi kolme klassi esindajad, põhimõte: "Sellel, mis puudutab kõiki, peab olema kõigi heakskiit". Tänapäevaparlamendis loetakse iga üksikisiku häält 3. Kuningas ei saanud ilma esinduskoguta valitseda, sest: - Tal oli väike maavaldus ja ta vajas oma vasallide toetust
Feodaalsuhted tekivad Frangi riigi ja Karl Suure ajal. Feodaalide võimu üheks tunnuseks on linnused. Feodaalne killustatus on riigivõim, kus keskvalitsus on nõrk ja riigivõimu teostavad monarhiga vasallisidemetes olevad kohalikud võimukandjad. Valitsemise edukus eeldas valitsemisaparaadi olemasolu. Kuninga ümber kogunes suurvasallidest nõukogu, mis andis soovitusi paljudes küsimustes. Nõu anti kohtumõistmisküsimustes ja finantsasjade korraldamisel. Valitsusaparaati ei moodustanud vastava haridusega spetsialistid, vaid mõjukad ülikud. Sekretärideks olid vaimulik, sest ülikud ei osanud kõik kirjutada. Hakati kaasama juriste, kes ei pruukinud olla aadlikud. Vasallid said aru, et kuninga nõustamine ja abistamine on võimalus mõjutada tema poliitikat. Muutsid nõuandmiskohustuse õiguseks. Kuningas tuli neile vastu, sest ei tahtnud toetust kaotada. Kujunesid välja esinduskogud. Esinduskogus oli erinevalt parlamendist häälte mõjukus seisuslik
kuninga ümber kogunes suurvasallidest nõukogu, mis andis soovitusi kohtumõistmise küsimustes ja finantsasjade korraldamisel sellepärast puhkes ka 100-aastane sõda, et väga suur osa Prantsuse aladest oli läinud Inglismaa feodaalidele Kuidas hakkasid tekkima tänapäevaste parlamentide eelkäijad kuninga ümber kogunes suurvasallidest nõukogu, mis andis soovitusi kohtumõistmise küsimustes ja finantsasjade korraldamisel valitsusaparaati ei moodustanud vastava haridusega spetsialistid, vaid mõjukad ülikud sekretärideks olid vaimulikud, sest kõik ülikud ei osanud kirjutada hakati kaasama juriste, kes ei pruukinud olla aadlikud vasallid said aru, et kuninga nõustamine ja abistamine on võimalus mõjutada tema poliitikat kuningas tuli neile vastu, sest ei tahtnud toetust kaotada kujunesid välja esinduskogud, kus oli erinevalt parlamendist häälte mõjukus seisuslik