Termini ,,neljas võim" mõtles välja E. Burke 18.saj lõpu Inglismaal, osutamaks poliitilisele võimule, mida press omas samaväärselt ülejäänud 3 võimuga Briti kuningriigis: lordid, kirik ja saadikud. Ajakirjanduse võim põhines tema informatiivsuse potentsiaalil ja tema võimel anda avalikku tuntust ja tunnustamist. Ajakirjanduse keskne vabadus oli anda ülevaateid ja kommenteerida nõupidamisi, istungeid ja valitsusakte. Angloameerika mõttetraditsioonis oli pressivabadus lähedalt seotud üksikisikute vabadusega ja liberaalse ja utilitaarse poliitiis filosoofiaga. Iseregulatsiooni mehhanism (J. Milton) vabalt väljendatud tõde võidab kindlalt eksimuse, kui mõlemad saavad end vabalt väljendada. 19. saj lõpuks ja 20. saj alguseks oli selge, et valitsuse sekkumise kõrvaldamine oli ka potentsiaalne relv inimeste vabastamise vastu majanduslikest ja poliitilistest ahelaist
ülesandeks oli väline esindus ja vajaduse korral piiskopi asendamine. Järgmine oli dekaan- toomkapiitli eesistuja, kes ajas toomkapiitli asju ja valvas korra järgi jumalateenistustel. Scoholasticus oli koolikorralduse juht ja ühtlasi toomkooli direktor. Koosseisu kuulusid ka: oeconomus ehk desaurarius, kes oli finantsasjade korraldaja; uksehoidjad, lauljad jne. Piiskopil oli ilmaliku valitsejana õigus teha seadusi ja määrusi; teostada administratsiooni ja toimetada kõiki valitsusakte; kohtumõistmise õigus. Tähtis ametnik piiskopi kõrval oli stiftifoogt. Igas stiftis kujunes ka oma stifti nõukogu. 8. Linnade eriline õiguslik seisund ja korraldus keskaegses Eestis. Linna piirkond jagunes õiguslikult kahte ossa. Esimene osa oli piiratud müüriga, milles elasid linnakodanikud. Linna keskel, kokkusurutud majade vahel asus turg, linna tööstuslik ja kaubanduslik süda. Väljaspool müüri asuval maal-alal
5 7. Võimukorraldus Tartu ja Saare- Lääne piiskopi maadel. Tartu piiskop oma stifti 1224.a. ja Saare- Lääne piiskop 1228-34 a. Vahel. Estasid oma stiftid Püha- Rooma keisrile, kes tunnistas nad maahärradeks markkrahvi õigustega, st. Ilmalik ja vaimulik võim kuulus piiskopile, keisrist sõltumatud. Õigused: 1) andis välja seadusi ja määrusi; 2) teostas administratsiooni ja toimetas valitsusakte (maksude võtmine, sõjaline kaitse); 3) kohtumõistmisõigus, va. surmaotsuse tegemine. Piiskopi kõikvõimsus piiratud stiftinõukogu ja võimukandjate vasallidega. Igas stiftis stiftivoogt ja stiftinõukogu, kes oli Vana- Eesti vanematekogu järeltulija. Piiskop ei saanud teha ühtegi otsust ilma nõukoguta, viimane tekitas sagedasi tülisid. Vasallidel oma korporatisoon maapäevaga Saare Lääne stiftis (1241 ```vasallid ja rahvas``, 14.saj. nimetus rahvas kaob). Vasallide
annaabi.ee 
