Ilma töö ja rahata satub ta eestlasest maalermeistri juurde. August Jansen pääseb Kunstide Edendamise Seltsi Kooli. August Jansen on ka väga tihedalt kontaktis teiste eesti kunstnikega nagu N.Triik ja J. Koort, kellega ta elab isegi mõnda aega koos. 1904. aastal lõpetab Jansen kooli hõbemedaliga. Jansenis oli revolutsiooniline meelsus teatavasti hakanud juurduma juba tema töötamisel Narva vabrikuis. Aastate jooksul muutus ta tolleaegsel Venemaal valitsevais klassivastuoludes ja sotsiaalses ülekohtus üha teadlikumaks. Ja kui siis 1905. aastal puhkeb revolutsioon, võtab Jansen sellest aktiivselt osa. Samal ajal aga jätkab Jansen oma kunstiõpinguid. 1905. aastal astub ta Peterburi Kunstide Akadeemiasse. Janseni tööd joonistamises ja maalimises on hinnatud rahuldava ja heaga. Teoreetilistes ainetes esineb ka mitterahuldavaid hindeid. Väga häid ei ole üldse. Hinnete sellist keskpärasust võiks osalt
Liigifond · Liigifondi moodustavad liigid, mis suudavad ses koosluses elada (sobivad keskkonnatingimused) ning mis on ümberkaudu olemas ja mil pole ruumilisi takistustusi. · tegelik liigifond (actual species pool) liikide hulk, mis on koosluses olemas. Tegelik liigifond on sisuliselt ühe koosluse liigirikkus; · lokaalne liigifond (local species pool) liikide hulk, mis on levinud uuritava koosluse lähiümbruses ja kuulub selle koosluse liigifondi (võib ses koosluses valitsevais tingimusis kasvada); · regionaalne liigifond (regional species pool) liikide hulk, mis on levinud teatud suuremas piirkonnas ümber uuritava koosluse ja kuulub selle koosluse liigifondi. Levikust · Enamus liike vajavad levikuks kas pidevat või enamvähem pidevat elupaika - seega on olulised kooslustevahelist sidusust määravad tegurid (levikukoridorid või -takistused; astmelauad; levitajad - ka heinategu või kariloomad liikide levitajana); · Liikide looduslik levik on aeglane
Kergem on muuta seda ühiskonna teadlikuma osa partei liikmete ja juhtkonna enesemuutmise kaudu. Partei volikogus ja juhatuses istuvad aga mehed ja nende hääl on kõlanud tugevasti üle naiste häälte. Naiste huvi poliitika vastu. Naiste osakaal parteide liikmeskonnas on suhteliselt suur, nende hulk valimisnimekirjades on samuti arvestatav. See näitab huvi poliitika vastu ja tahet poliitikas osaleda. Vähene naiste osakaal valitsevais poliitilistes organites näib väljastpoolt vaadatuna ebademokraatlik, kuid siinsetele poliitikutele, rahvale ja naistele endale see nii ei tundu. Ka pole meeste ja naiste vahel selles osas mingit tajutavat konflikti naised rahva hulgast ei protesteeri. Sotsioloogiliste küsitluste põhjal ei peeta naiste väikest osalust suures poliitikas probleemiks. Meie tänane sotsiokultuuriline olukord ja kõrgharidusega inimeste, eriti meeste, tagurlikkus ja naiste endi soovimatus end
annaabi.ee 
