kik peab olema kindlalt reeglite kohaselt ( Saksamaa ja Nukogude riik, mjutas paljusid euroopa riike ) Diktaktuuride iseloomulikud jooned 1. kehtis juhikultuse phimte 2. heparteissteem 3. ideoloogia ainuiguslik seisund 4. piirati kodanikuvabadusi ja inimigusi 5. riik kuulutati hiskonna heaolu tagajaks 6. inimese eeskujuks pidi olem juht, keda imetleti igatpidi. tema ajalugu rhutati,(oli prit vaesest perest, lks varakult tle, osales sjas jne) 7. juht toetus valitsetavale vi ainsale lubatud parteile 8. rahvast hoiti pidevalt hirmu all oma tahtele allutamiseks 9. kui ei oht puudus tekitati oht vi meldi see vlja, kditati ja saadedi surmalaagritesse, hukatati, hirmutati juutidega jne .. 10. igasuguse vastupanu mahasurumiseks loodi sala-ja julgeolekuteenistused 11. propaganda - uudised, teave ja kihutust, mille eesmrgiks on panna inimsed omaks vtma mingit kindalt arvamust
m.a. ida poolt. Pärimused räägivad, et sõjakad karjakasvatajad ühendas omavahel 410 e.m.a. Indiast saabunud Nyatritsenpo, kes pani alguse 41 kuninga dünastiale. Tiibeti paremini tuntud ajalugu on 1500 aastat vana. Maa arenes juba 600 aastal eri hõimude poolt valitsetud konföderatsioonist keskse juhtimisega budistlikuks kuningriigiks. Tiibeti riiklik ajalugu algas Yarlungi vürstist ja kuningas Strongtengampon valitsusajast (629-650). See kuningas pani aluse keskusest valitsetavale Suur-Tiibeti riigile, mis lõpuks ulatus välja Ladakhi, Nepaali, Bengali ja Kukunori aladele. Sellel ajal kasmiiris saadikuna toiminud minister Thinmi Sambhota arendas välja Tiibeti tähestiku, mida võib lugeda maa kirjakeele arengu alguseks. Seejärel sai alguse ka budistliku kirjanduse tõlkimine sanskriti keelest ja ehitati Jokhangi tempel. Peaaegu kogu 7- saj oli Tiibet Hiinaga sõjajalal. Tiibetlased vallutasid 763 isegi Tang- dynastia pealinna Xiani
Kirjutaja näeb nähtustevahelisi loogilisi suhteid ja suudab neid kesksest ideest lähtuvalt liigendada. 5) Kirjutusviis on neutraalne, konkreetne, objektiivne ning asjalikult analüüsiv. Väidete põhjendused on pädevad ning piisavad. Kirjutaja argumenteerib faktide ning ideedega, austab lugejat ja pakub talle kaasamõtlemiseks põhjendatud seisukohti. 6) Kirjatöö on kirjutatud hästi: üldarusaadavalt selges sõnastuses ning tuumakas. Kirjutaja osutab tema poolt valitsetavale valdkonnale lisaks ka kelle võimalustele. (2004: 250253) STIIL JA KEEL Kirjutaja peab lugejas äratama huvi ja suutma seda hoida. Peab astuma teksti vahendusel lugejaga dialoogi. Hea teadusstiil on lihtne, selge, täpne ja mõjus. Teadusliku väljendusviisi eelduseks on hea ühiskeele ja hea tarbestiili valdamine. Ühiskeele all mõeldakse üleriigilist tarbekeelt, keelekollektiivi eri vanusrühmadele ningi kõigile kutsealadele ühist kirjakeele
Kuhni lähenemisel on nõue,et see peab teadusajalool põhinevale kriitikale vastu pidama.Kuhni pildi teaduse edenemisest võib kokku võtta järgmise skeemiga: eelteadus- normaalteadus- kriis-revolutsioon-uusnormaalteadus-uuskriis Organiseerimata ja mitmepalgeline tegutsemine, enne kui on võtnud kuju teadus, saab struktuuri ja muutub juhitavaks, kui teaduskonnas kinnistub teatud ühine paradigma . Küpset teadust valitseb ühene paradigma, mis esitab valitsetavale teadusele õiguspärase töö standardid.Normaalteadlane tunneb end paradigmale alluva hästipiiritletud ala sees turvaliselt. Paradigma annab talle teatud piiritletud probleemid koos meetoditega, mille puhul ta on kindel, et need on lahenduse leidmiseks adekvaatsed.Kui aga tuleb ette ebaõnnestumisi, mis võivad lõpuks muutuda nii tõsisteks, et hakkab arenema tõsine paradigma kriis, mis võib lõppeda paradigma kõrvalheitmisega ning asendamisega täiesti uut laadi alternatiiviga.