Suveräänsuse sisemine ja välimine tahk Põhiseaduslikkus Põhiseadus ja teised seadused loovad riigi tegevusele õigusliku keskkonna Veel olulisem võib olla ,,põhiseaduse vaim," mis peaks viitama sisulisele põhiseaduslikkusele Samas ei tarvitse kirjatäht tagada põhiseaduslikke praktikaid või vastupidi (ÜK täna, NSVL 1936) Siiski annab normatiivse aluse eneseorienteerimiseks Õigusriik ja umbisikuline võim Poliitikafilosoofia igiammune mõte: head riiki ei valitseta mitte teatud inimeste subjektiivse ja suvalise tahtega, vaid üldiste ja avalike seaduste objektiivsel alusel Kant: riik on inimrühma liit õiglase seaduse all Õiglased vs toimivad seadused (Kelsen) Avaliku ja eraõiguse eristus Mandri-Euroopa õigussüsteemis Õigusriiki ei tohi segi ajada demokraatiaga: ka suur valijatoetus ei anna luba rikkuda seadust Weberi bürokraatiamudel Kindlate reeglite alusel püsiv töö Süsteemne tööjaotus Kindel hierarhia
Põhiseaduslikkus n Põhiseadus ja teised seadused loovad riigi tegevusele õigusliku keskkonna n Veel olulisem võib olla ,,põhiseaduse vaim," mis peaks viitama sisulisele põhiseaduslikkusele n Samas ei tarvitse kirjatäht tagada põhiseaduslikke praktikaid või vastupidi (ÜK täna, NSVL 1936) n Siiski annab normatiivse aluse eneseorienteerimiseks Õigusriik ja umbisikuline võim n Poliitikafilosoofia igiammune mõte: head riiki ei valitseta mitte teatud inimeste subjektiivse ja suvalise tahtega, vaid üldiste ja avalike seaduste objektiivsel alusel n Kant: riik on inimrühma liit õiglase seaduse all n Õiglased vs toimivad seadused (Kelsen) n Avaliku ja eraõiguse eristus Mandri-Euroopa õigussüsteemis n Õigusriiki ei tohi segi ajada demokraatiaga: ka suur valijatoetus ei anna luba rikkuda seadust Bürokraatia vead ® Korruptsioon ® Parkinsoni seadus
Alates 29 a Alutaguse kuulunud Eestimaale, administratiivselt Ingverimaa koosseisus. Kiriku kuuluvad ingverimaa koosseisu. Segadus, mis kohapeal valitses lõp 1651 kui Alutaguse eraldatakse Ingverimaa koosseisust ja läheb Eestimaa koosseisu.Eestimaa asehaldur nim hiljem kuberneriks-> kindralkuberneriks. On kuninga asemik Eestimaal, kohapealse valitsemisaparaadi juht. Teostab kuningavõimu.Kindralkuberner oli ka provintsi esindaja Stockholmis.Oli mehi, kes leiavad et provintsi ei valitseta nii nagu peaks. Keelelisi probleeme 17 saj lõpus hakatakse eestimaa asehaldurile lisama peaasehalduri nime. Kindralkuberneri määras ametisse kuningas Pidi jälgima rootsi riigi tahet, kuid pidi vaatama, et ei tohi vastuollu minna kohalike privileegidega. Iga 3 a järel pidi ilmuma Stockholmi, et kommenteerida provintsi arengut. Vaadati siis kas vahetada välja või sobib asehaldur. Aruandlus aga tihedam, hiljem iga 2 nädala tagant kiri.
annaabi.ee 
