õpilastel otsustada, kuidas tundi paremaks muuta või mida tunnis teha. Ametikoolis on teoreetiliselt võimalik ka osaleda õpilasesinduse kaudu selles protsessis, aga tegelikkuses on see lihtsalt naljategemina. Kodukohas on võimalik demokraatlikult asju ajada näititeks sellistel nn ,,külakoosolekutel", kus on kohal küla-,valla-või linnavalitsuse esindajad ja kohalikud inimesed, kellel on võimalik oma arvamust avaldada ja valitsese esindajatega arutada, mida või kuidas midagi paremeni teha. Veel on võimalik demokraatia protsessis osaleda näiteks kohaliku omavalitsuse valimistel, kus rahvas valib endi seast esindajad linna-või vallavalitsusse. Eesti riigis ja Euroopas on suures plaanis demokraatias osalemine raskem. Seda saab küll igapäevaelus vaikselt igal pool teha, sest meil on üldiselt demokraatlik ühiskond. Kõige kindlamad demokraatlikud nn üritused, kus inimesed osaleda saavad on muidugi
9.klass 2009 Sündmuste käik Teine maailmasõda (1. september 1939 - 2. september 1945) oli ülemaailmne sõjaline kokkupõrge, millesse oli kistud suurem osa maailma rahvastest. Sellest ei jäänud puutumata ka Prantsusmaa. II maailmasõda nõrgestad Prantsusmaa rahvusvahelist seisundit, majandus kannatas suurt kahju. Prantsuse koloniaalimpeerium hakkas lagunema. IV vabariigi esimene president ja Ajutise Valitsese juht oli C. de Gaulle. Rahvakogu ja Parlamendi valimisteks 1945 ja 1946 saavutas kaaluka võidu Prantsuse Kommunistlik Partei. Pahempoolsete soove väljendas põhiliselt ka 1946. a. demokraatlik põhiseadus. Valitsusse kuulunud kommunisteide nõudel natsionaliseeriti 1945-1946 suurimad pangad, söetööstus, Renault` autotehased jpt. suurettevõtteid. 1946- 1954 toimus sõda koloniaalimpeeriumi päästmiseks Indo- Hiinas. Pärast kommuistide valitsusest eemaldamist 4.V
13. Milline oli India iseseisvusvõitluse eripära ja eeskuju maailmale? VASTUSED: 1. Sotsialistlikku sõprusühendusse kuulesid need riigid kes jäid nõukogude liidule kuulekaks, sotsialistliku orientatsiooniga riigid aga ei kuulunud sõprusühendusse ja neid toetas Nõukogude liit ainult rahaliselt ja majanduslikult. 1.b Sotsialistlike riike nimetati ka rahavdemokraatia maadeks, nendes riikides oli plaanimajandus, seal valitsese kommunistlik partei, mida juhtis esimees. 2. Need on sellised riigid kes olid Moskva mõju all. 2.b Nendes riikides oli valdav osa majandusest riigistataud ja põllumajandus oli kollektiviseeritud, nende majanduselu põhines plaanimajandusel, pearõhk pandi rasketõõstuse arendamisele. 3. See riik läks pankrotti, terviklikult oli selle riigi majandus ennast 1980 a. Ammendanud. 3.b Olid , näiteks Vastastikuse majandusabi nõukogu (VMN) ja Varssavi pakt (VLO). 4
piires. Kaitseala põhieesmärgiks on ulatuslikul alal ökosüsteemide loodusliku mitmekesisuse kaitse, tagades võimalikult suurel osal kaitsealast metsa- ja sookoosluste loodusliku arengu ja niidukoosluste püsimise ning kaitsealuste liikide ja elupaikade kaitse. Kaitseala Puurmani valla piiresse jääv osa hõlmab kolme rabadega seotud sihtkaitsevööndit. Alam-Pedja looduskaitseala kaitse-eeskiri on kinnitatud Vabariigi Valitsese 18. mai 2007.a. määrusega nr. 153. Kaitse-eeskirja kohaselt on kaitseala jaotatud vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele neljaks loodusreservaadiks, neljateistkümneks sihtkaitsevööndiks ja kaheteistkümneks piiranguvööndiks. Puurmani vallas on neli kaitstavat looduse üksikobjekti kaks põlispuud, üks huvitava võraga puu ning rändrahn ja kivikülv Tammiku külas TABEL: Puurmani vallas olevad looduse üksikobjektid EELIS-e andmebaasi andmeil
annaabi.ee 
