Lihtne juurdepääs teabele Osalemine ülemaailmsetes võrkudes Info jagamine teiste asutustega Online juurdepääs avalikele teenustele Paljusid hõlmav meeskonnatöö Avalikele teenustele kerge juurdepääs puuetega inimestele E-valitsuse tegevuskava uuendamine Läbipaistvuse suurendamine Ettevõtjate sujuv teenindamine Piiriüleste teenuste osutamine kogu El-s Kodanike ja ettevõtjate kaasamine poliitika kujundamisse Keskkonnasõbralikud valitsemistavad Uuema tehnoloogia kasutuselevõtt valitsuses Pildid Kasutatud materjal http://images.google.ee/ http:// www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/fotod- valitsus-loobus-lauaarvutitest-ja-laks-ule- mobiilsetele-seadmetele.d?id=67011710 Uomo , Uomo !
idamõõdet. 7. mail 2009. allkirjastati Prahas idapartnerluse ühisdeklaratsioon, kus määratleti ühiste väärtustena õigusriik, inimõiguste austamine, demokraatia ülesehitamine ja kodanikuühiskonna kaasamine. Idapartnerluse sihtriigid on: Armeenia, Azerbaidžaan, Gruusia, Ukraina, Moldova ja Valgevene. Idapartnerluspoliitika tugineb neljale põhimõttele, milledeks on: 1) Demokraatia, head valitsemistavad ja stabiilsus; 2) Korras majandus; 3) Energiajulgeoleku arvestamine; 4) Inimestevaheliste kontaktide olulisus. Idapartnerlus tugineb kahepoolsetele lepingulistele suhetele EL-iga ja täiendab neid. Seda arendatakse piiramata üksikute partnerriikide püüdlusi seoses nende ja Euroopa Liidu vaheliste tulevaste suhetega. Idapartnerlust arendatakse samuti paralleelselt EL-i ja kolmandate riikide vahelise kahepoolse koostööga. Seoses Armeenia äkilise otsusega 2013.
Selleks, et ta oleks lihtne lugemine, tuleks kehtestada lihtne põhiseadus ümberpööratud loogikaga (peaks olema unitaarriiklik mõtlemine). Pädevuste seisukohalt on oluline silmas pidada pädevuse täpsustusi alusleppe protokollides Funktsionaalne (lähimuspõhimõte ja proportsionaalsus): lähimuspõhimõte kui printsiip tegutsemistasandi valikul vastab ennekõike küsimusele – kes peaks tegutsema? Lähimuspõhimõtte rakendamist omakorda täiendavad ka head valitsemistavad (lai konsultatsioon eri tasanditel ja institutsioonidega, sekkumise õigustatus lähimuse ja proportsionaalsuse pinnalt, mõjude ja halduskoormuse hindamine). Proportsionaalsus põhimõtte kaudu on tarviline põhjendada sekkumisvalikut. Rõhuasetus Lissaboni leppes ongi pigem protseduurilistel aspektidel vajadus viia läbi vastavustest või põhjendada „EL lisandväärtust“ on nüüd kaotatud.
mittefilosoofia ees Demokraatia iseäralise veana nägi Platon ebakompetentsust (see on probleem tänaseni, et puudub mehhanism, mis tagaks ekspert-teadmiste teostumise). Platon demokraatiast vabadus, sallivus, paljusus, igaüks elab nii kui tahab. Mõneks ajaks on see vabadus hea. Piiranguid veel vähem kui oligarhias, keegi pole sunnitud valitsema või olema valitsetud, inimene võib elada rahus, kui linn on sõjas, kurjategija ei karda karistust ja teda ei panda isegi vangi, valitsemistavad on pea-peale pööratud poeg on isale autoriteet, ei karda isa, õpetaja kardab õpilasi, need ei hooli õpetajast. "Isegi koerad ja hobused ei astu kõrvale, kui inimene vastu tuleb." · Demokraatlik inimene ei hooli õieti millestki, on kaootiline kord teeb sporti, siis joob ja laiskleb, kord majandab, siis priiskab. Demokraatia hävitab liigne vabadus. Tollases demokraatias mitteosalejate arv suur, türann mobiliseerib need (värbab orje
annaabi.ee 
