diplomaatilised ja majanduslikud suhted. 2.1 ELi ja Kagu-Aasia vaheliste suhete eesmärgid ja lepinguline baas ELi suhetel Kagu-Aasiaga on järgmised eesmärgid: · edendada kahepoolsete ja paljurahvuseliste kanalite kaudu rahu, piirkondlikku stabiilsust ja julgeolekut; · tugevdada kaubandus- ja investeerimissuhteid; · toetada arengut vähem jõukates riikides; · edendada inimõigusi, demokraatia põhimõtteid ja head valitsemistava; · teha koostööd võitluses rahvusvahelise kuritegevuse ja terrorismi vastu; · ühendada inimesi ja kultuure. ELi-ASEANi suhteid reguleerib 1980. aastal sõlmitud koostööleping (Cooperation Agreement). Lepinguga on aastate jooksul ühinenud kõik ASEANi liikmed (v.a. Birma/Myanmar). Koostöölepingu raames kohtutakse iga pooleteise aasta tagant, et hinnata tehtut ja vaagida edasisi koostöövõimalusi. ELi jaoks on Aasia regioon tulevikus üks olulisemaid kaubandusregioone.
toru-otsa lahendustele selle asemel, et tootmistehnoloogiat parandada. Keskkonnalepped on vabatahtlikud. Tugev säästev areng käsitleb rahvusvahelist õigusruumi ja riikidevahelisi lepinguid. Soodustatakse muutuseid tarbimise struktuuris, tarbimisel rõhk mittemateriaalsetel väärtustel. Eesmärk on säilitada kriitiline looduskapital mitte selle vahetamine teiste kapitali liikide vastu. Roheline ja õiglane kaubandus, vastutuse õiglane jagunemine, hea valitsemistava rakendamine. Toimub tootmise ökoloogiline moderniseerimine, roheline planeerimine, keskkonnaga senisest suurem arvestamine sektoraalsel tasandil. SKP asemel hinnatakse tegevusi säästva arengu indikaatorite abil. Toimub avatud dialoog tulevikustsenaariumite üle. 61. Iseloomustage nõrka säästvat arengut? Milles seisneb nõrga säästva arengu kontseptsiooni ja neoklassikalise paradigma erinevus? Küsimus looduskapitali asendatavusest või asendamatusest määrab säästva arengu
Alžeeria, Liibüa ja Süüria puhul ei ole ENP veel täielikult “aktiveeritud”, kuna need riigid pole EL-i pakutud ENP tegevuskavadega valdavas osas senini nõustunud. Kõnealuseid tegevuskavu rahastatakse üldiselt Euroopa Naabrus- ja Partnerlusinstrumendi (ENPI) abil. Lisaks pakub Euroopa Komisjon lõunapartneritele rahalist abi toetuste vormis. Euroopa Investeerimispank ning Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank aga täiendavad seda laenudega. Kuna demokraatia ja hea valitsemistava arendamisel EL-i partnerriikides on tähtis roll kodanikuühiskonnal, siis toetab Euroopa Liit 2011. aastal loodud kodanikuühiskonna rahastu kaudu ka oma lõunapartnerite vastavaid ühiskondlikke organisatsioone. Teatavasti on EL-i välspoliitika aluse ühtedeks moodustajateks kindlasti iga-aastastes ENP eduaruannetes sisalduvad hinnangud. Sealjjuures rakendatakse kõigi EL-i kavandatud algatuste suhtes suuremate pingutuste eest suurema toetuse põhimõtet – seda nii poliitikamuudatuste
annaabi.ee 
