muutunud orjameelseks ning eliit lipitseb kuninga ees. Absolutismi vastased pidasid eeskujuks Madalmaid, kus kehtis vabariiklik riigikord. Madalmaad koosnesid 7 provintsist, kus valitsesid enamjaolt linnade esindajad. Kolmandaks riigivormiks oli parlamentaarne monarhia. Kuninga võimu piirasid rahvaesindused, millele kuulus õigus ise seadusi välja anda, selline oli 17. sajandil Inglismaa, Kokkuvõttes võib öelda, et 17. ja 18. sajandi Euroopas ei peetud ühtegi valitsemismudelit ainuõigeks. Nii monarhial kui ka vabariigil olid omad plussid ja miinused. Kasutatud materjalid Õpik https://www.google.com/search?q=Louis+XIV&client=firefox- b&source=lnms&tbm=isch&sa=X&ved=0ahUKEwjs9L-a9IjeAhVC1SwK HYtXBdgQ_AUIDigB&biw=1920&bih=954#imgrc=8hCB86ptBoPeDM : (pilt) https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/7/7d/Holy_Roman _Empire_1648.svg (pilt) https://en.wikipedia.org/wiki/Louis_XIV_of_France (pilt) Tänan kuulamast!
veendunud, et need on kõige efektiivsemad. Liberalismi majanduslik suund pidas rikkuse allikaks kõigis majandusharudes inimtööga loodud väärtusi. Selle põhimõttele tugineb tööväärtusteooria. Karl Marx- Tema käsitluses tähendas kapitalism niisugust tööstusühiskonda, kus tootmisvahendid kuuluvad kodanluse eraomandusse. Marx tõi välja kaks kapitalistlikku tootmine põhilist tõukejõudu: vältimatu vajadus toota kasumit ja püsida konkurentsis. Max Weber- Ta nimetas oma valitsemismudelit plebistsitaarseks demokraatiaks. Ta pidas edu pandiks autoriteetset liidrit. Rahvas pole Weberi teooria järgi mitte passiivne mass, vaid aktiivne kodanikkond, kes suudab osaleda poliitika kujundamises ning valida endale liidri. 1.3 Heaoluriik ja heaoluühiskond Heaoluriik- lisaks riigi klassikalistele funktsioonidele on see riik võtnud enda kanda ka sotsiaalseid ning majandust reguleerivaid funktsioone. See on riik, mis sekkub aktiivselt majandusse, mis jagab
Nõrkused – väike jätkusuutlikus, emotsionaalne hoiak. Erasektor – tugevused: võimaldab kiireid muutusi, läbumurded, uuendused, suurendab ainelist ressurssi, võime keskenduda kõige perspektiivsemale. Nõrkused: On väga riskantne, liiga instrumentaalne hoiak. 81. Tooge praktilisi näiteid, kus avaliku ja erasektori piiri on rakse tõmmata. - 82. Iseloomustage riigikeskset, tasakaaluhierarhia ja minimaalriigi valitsemismudelit. Riigikeskne: Funktsioon – suunamine Ühiskondlikud mõjurid – ümberjagamine Poliitilised eesmärgid – sekkumine Tasakaaluhierarhia: Funktsioon – mobiliseerimine Ühiskondlikud mõjurid – mitmekesistamine Poliitilised eesmärgid - osalus Minimaalriik: Funktsioon – turusarnastamine Ühiskondlikud mõjurid – Ettevõtjalikkus Poliitilised eesmärgid - tõhusus
majandusmuudatused ja ka glasnosti, mis andis vabaduse informatsioonile, oli avatus, näidati NSV halvemaid pooli, ajalugu, katastroofe, oli näha välismaa tõelist elu, inimesed said meediast infot ja mitte ainult propagandat. 30. Sovetiseerimine Sovetiseerimine oli NSVLiidu ideoloogia elluviimine, et teiste liiduvabariikide ühiskond ja poliitilised olud oleksid sarnased NSVLga. NSV Liidu riikides suruti peale NSV valitsemismudelit ja ühiskonnakorraldust, võeti üle elemente NSV Liidust ja kanti üle liiduvabariikidesse ja satelliitriikidesse. Seda riiklikul ja ka väiksemate kogukondade tasandil. See kaasas nii ühiskonna kui majandusmuutusi, riigiorganites olid strukturaalsed muutused, muudeti ka kultuurielu ja ka inimeste tavaelu, kogu nende mentaliteeti prooviti muuta. Algab vägivallaga ja hiljem jätkatakse saavutatuga, tihti algas see siis ka küüditamisega. 31
annaabi.ee 
