Nimetage demokratiseerimise lained? (1826-1922) Perioodi lõpetas fasismi võimulepääs Euroopas (1945-1956) Lääne-Euroopas taastati demokraatia (1974-1991) Demokraatia areng. Kaasajal elab maailmas u. 40% maailmarahvast demokraatlikus riigis. 13. Kas võime öelda, et majanduslikult edukas riik on demokraatlik? Ilmtingimata mitte, kuna Saudi-Araabia, nafta tootja, pole demokraatlik riik. Hiina samuti. 14. Mis on siirdeühiskond? Ühiskond, mis on teel ebademokraatlikult valitsemiselt demokraatlikule. (Baltimaad 1990ndate algul) 15. Nimeta siirdeühiskonna tunnused? a) Demokraatia tundub liiga aeglase valitsemisvormina. B) Majanduskriis, ms toob kaasa elatustaseme languse. c) Reformide ebaühtlane tempo. 16. Mis iseloomustab demokraatiat? Kodanikuvabaduste tunnustamine Õigusriik ja kõigi võrdsus seaduse ees Kohtusüsteemi ja teiste kontrollorganite poliitiline sõltumatus Tsiviilkontroll relvajõudude üle.
Ülemineku-ehk siirdeperiood, kus üks valitsemiskord vahetub teisega. See algab demokraatliku põhiseaduse alusel toimuvate vabade valitsemisega, aga lõppu on keerulisem määratleda. Ümberkorraldused on eripärased ja keerukad, reformide ja revolutsiooni vahepealset. Rahvas avaldab võimule pidevalt survet, reformid on õiguspärased. Rahvas nõuab tihti kiireid lahendusi ja elujärje paranemist, demokraatia näib aeglane ja ebamäärasust tekitav valitsemismudel. Üleminek ühelt valitsemiselt teisele toob kaasa reeglina ka majanduskriisi. (selle tagajärjel elatustase langeb.) Probleemiks on reformide ebaühtlane tempo. Kõik juurdlub aeglaselt, ametnikud ja poliitikud pole veel piisavalt asjatundlikud, esineb korruptsiooni ja väärtusvaakumit. Demokraatia *tunnused: valimised, kodanikuvabaduste tunnustamine, õigusriik ja kõige võrdsus seaduse ees, võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus, kohtusüsteemi ja teiste kontrollorganite
tapavad kuninga ära. Neid leidis emahunt ja kasvatas neid, kuni neid leidis hoopis karjus ja hakkas vendasid enda juures kasvatama. Romelus ja Remus tapsid kuninga ja hiljem tappis Romelus oma venna. See vend, kes ellu jäi, asutas Rooma. Roomlased kasutasid oma nime kohta nime res publica, ehk ühiskondlik asi. Enamik ühiskonna liikmeid võttis valitsemisest osa. 3. saj. Moodustus Rooma kodanikkond. Rooma riik oli valitsemiselt aristokraatlik. Riigiametitesse kuulusid tuntumad ja rikkamad inimesed. Riigiametnikele palka ei makstud. Oli 2 konsulit(sõjaväe juhid ja kõrgemad magistraadid), 8 preetorit(kõrgeimad õigusemõistjad), diktaator(pool aastat valitsemist, piiramatu võim), senat(300-600 liiget) oli riiginõukogu. Rooma tõusis suurriigiks, sest asukoht oli hea, riigis oli range distsipliin, inimestel oli seal hea.
Nõukogude Liidu järglasriigis jm. · 21.sajandil uusi demokraatiaid lisandunud pole ning pigem on probleemiks kujunemas see, kuidas demokraatiat kindlustada. Ühiskond ja selle areng Ühiskonnaõpetuse I kursus Koostaja: P.Reimer 3.3. Siirdeühiskond: · Siirdeühiskonnaks nimetatakse ühiskonda, kus alles toimub üleminek ühelt ühiskonnakorralduselt teisele (nt autoritaarselt valitsemiselt demokraatiale või vastupidi). · Siirdeühiskonna probleemid: - soov saavutada kiireid lahendusi ja elujärje paranemist. - populaarsed on populism ja nn kindla käe loosungid. - nn sokiteraapia toob enesega kaasa majanduskriise ja elatustaseme langust. - reformid kulgevad tihti ebaühtlases tempos (nt demokraatlik poliitiline kultuur juurdub aglasemalt kui kulgevad poliitilised reformid). 3.4. Demokraatia tunnusjooned:
annaabi.ee 
