surma. Minu arvates olid Egiptuse ja Mesopotaamia ühiskonnad enamjaolt erinevad,sest ühte valitses vaarao ja teist kuningas. Egiptuses oli põhiliseks elatusallikaks Niilius, mis andis üleujutamisel viljakirast pinda kuid Mesopotaamias tehti niisutati pinnast kunstlikult. Egiptuses kirjutati hieroglüüfkirja , Mesopotaamias aga kiilkirja. Samuti oli Mesopotaamias linnatsivilisatsioon ja Egiptuses maaühiskond. Sarnasusteks oli mõlema ühiskonna tugev uskumus valitsejatesse ja jumalatesse ning ka preestrite suur tähtsus ühiskonnas.
Siit radikaalne lahendus: valitsejatel ei peaks olema eraomandit, nad peaksid olema riigi lalpidamisel, ja neil ei peaks olema ka perekonda, vaid nende jaoks peaks kehtima naiste ja laste hisus. Pidades silmas eelpool kne all olnud vimalust, et ka naised viksid olla valitsejad, tuleks telda nii naiste kui ka meeste hisus. Viimasega peaks tekkima olukord, kus kik tiskasvanud suhtuvad kikidesse lastesse kui oma lastesse ja valitsejate kik lapsed kikidesse valitsejatesse kui oma vanematesse. Sellega kaoks motiiv teha laps, kellel vastavad eeldused puuduvad, siiski valitsejaks sellel phjusel, et tahetakse oma lapsele kige paremat. Eelkige peaksid need drastilised abinud olema, nagu eldud, suunatud sjalise seisuse korrumpeerumise rahoidmisele. Platoni hilisemates teostes on korruptsiooni vltimise probleem ha enam vaatluse all. Platonis paistab svenevat kahtlus vib olla oma ha ebannestuvate poliitiliste rituste mjul Srakuusas kas on ldse
Iseseisvalt vastupanu osutada suutvaiks valitsejaks on see, kes suudab tänu inimeste või raha küllusele panna kokku sõjaväe ja asutda lahinguisse kõigiga, kes neid ründama tuleb. Pidev tarvidus teiste järele on neil, kes pole iseseisvalt võimelised astuma vastu kellelegi vaid otsivad varju linnamüüride vahelt ja kaitsevad neid kes seal on. Säärased valitsejad peaksid varustama ja kindlustama oma linna moonaga ja jätma ülejäänud valdused tähelepanuta, sellistesse valitsejatesse suhtutakse aukartusega. Näiteks Saksamaa linnad on väga iseseisvad. Neile kuuluvad maavaldused linna ümber ja nad kuuletuvad keisrile siis kui nad ise tahavad ega ei karda võimumehi enda ümber. Seda selleks et nad on kindlustatud nii et igaüks peab vaevaliseks ja tüütuks nende vallutamist. Neil on olemas varud ning kindlustused linna hoidmiseks. Samuti ei tohi olla valitseja vihatud. Aga kui leidub mõni ründaja siis peab ta alistuma.
Siit radikaalne lahendus: valitsejatel ei peaks olema eraomandit, nad peaksid olema riigi ülalpidamisel, ja neil ei peaks olema ka perekonda, vaid nende jaoks peaks kehtima naiste ja laste ühisus. Pidades silmas eelpool kõne all olnud võimalust, et ka naised võiksid olla valitsejad, tuleks ütelda – nii naiste kui ka meeste ühisus. Viimasega peaks tekkima olukord, kus kõik täiskasvanud suhtuvad kõikidesse lastesse kui oma lastesse ja valitsejate kõik lapsed kõikidesse valitsejatesse kui oma vanematesse. Sellega kaoks motiiv teha laps, kellel vastavad eeldused puuduvad, siiski valitsejaks sellel põhjusel, et tahetakse oma lapsele kõige paremat. Eelkõige peaksid need drastilised abinõud 9 Andrus Tool/Sissejuhatus filosoofia ajalukku/FLFI.01.053. olema, nagu öeldud, suunatud sellele, et hoida ära sõjalise seisuse korrumpeerumine.