sajandi teisel poolel kiiresti arenevad riigid. Mille poolest nad sarnanesid ja mille poolest erinesid? Riigikord oli mõneti sarnane- nii Inglismaal kui Prantsusmaal valitses monarh. Prantsusmaal valitses keiser ainuisikuliselt. 1870. aastal sai Prantsusmaast aga vabariik, mida juhtis president. Inglismaa oli parlamentaarne monarhia, mida valitses kõigutamatult kuninganna Victoria. Prantsusmaa valitsus ja rahvas võitlesid pidevalt ning ei toetatud eriti keisrit. Inglismaal aga valistejat armastati ning riik oli ühtne. Prantsusmaa oli keisririik. Napoleon lll pööras tähelepanu majanduse arengule. Kui Prantsusmaa sai vabaks siis tehti muudatusi. Kehtestati kodanikuõigused, püüti vähendada kiriku mõju koolis ning ühiskonnas tervikuna. Jõustus sunduslik algharidus. Usuõpetus koolides asendati moraaliõpetusega. Riiklikul tasemel hinnati ümber mitmed ajaloosündmused. Kommunaarid vabastati kõikidest süüdistustest ning karistustest. Riigi
See omakorda tähendas Os riigi faktilist iseseisvumist. Juriidiliselt sai Os riik iseseisvaks pärast seld´de sultani Mesud II (1302 – 1307) surma. Mongolite riigile maksti veel maksu kuni 1335. Nimelt selle aastani ilhaanide riiki ilhaan Abu Said (1316 – 1335), kes oli viimane ilhaan, kelle võimu kogu ilhaanide riigis tunnustati. Os riigi tugevnemine – sellel perioodil valitsesid Os riiki 6 valistejat: Osman (1299 – 1324), Orhan ( 1324 – 1360), Murat I (1360 – 1389), Bayezid I (1389 – 1402), Mehmed I (1413 – 1421), Murat II (1421 – 1451). Neist 4 viimast valitsejat tituleeriti sultaniks. Osman – tema valitsemisajal vallutasid os-d B-lt 1302 yenis,ehiri ja piirasid 1315 – 1324 Bursat. Piiramine kestis niikaua, kuna polnud vajalikku piiramistehnikat. Tema eluajal linna ei vallutatudki. Sellest linnast sai Os riigi I pealinn
näidendid üles sisekonfliktil. Et lahti kerida sisekonflikti pole vaja palju aega ega ruumi. Sellele vaatamata astub Racine Corneille' vastu tragöödiaga ,,Britannicus", kes oli keiser Nero kasuvend sama isa, erinev ema. Britannicusel samuti õigus pretendeerida troonile, Nero ja tema ema mürgitasid Britannicuse ära. Tunde ja kohuse konflikt Corneille'il, Racinel aga puudub kohusetunne, järelikult ei saa olla kohuse konflikti. Ta uuris Machiavelli ,,Valistejat", mille võtmes ongi kirjutatud ,,Britannicus". Racine vaatab siin võimuiha kui ühte armuiha liiki. Ta ei olnud ühiskonna kriitik. Ülistas ülimat machiavellismi, jälgis pidevalt seda konjuktuuri. Kui ta sai kuningliku ajalookirjutaja koha, siis hakkas nii ülevoolavalt meelitama Louis XIV, kes teda noomitas, hakkas kuningale närvidele käima. Ta lõpetas oma kärjääri kuningliku ettelugejana. Kõik klassistlikud tragöödiad kirjutatud aleksandriinis. Andis endale aru võimukire
annaabi.ee 
