Valimi koostamise tõenäosuslikud ja mittetõenäosuslikud meetodid 1 Lembit Õunapuu, PhD, dotsent Tartu Ülikool Kvantitatiivses uurimuses kasutatakse nii tõenäosuslikke kui ka mittetõenäosuslikke valimi koostamise meetodeid. Meetodi valik oleneb uurimuse eesmärgist ja uuritava populatsiooni iseärasustest. Tõenäosuslikest valimitest on tuntumad lihtne juhuvalim (simple random sampling), süstemaatiline juhuvalim (systematic random sampling), kihtvalim (stratified random sampling), klastervalim (cluster sampling) ja mitmetasandiline klastervalim (multistage sampling) (Flick 2011a:713; Sturgis 2006:113117; Hayes 2005:3639). Mittetõenäosuslikeks valimiteks on mugavusvalim (convenience sampling), ettekavatsetud valim
Keskmi ne 31,9 3,3 4,4 Mood 20 3 5 Mediaan 23 3 5 3.2 Miinimum, maksimum Vanus TV-h Raadio-h Min 4 1 1 Max 58 6 8 3.3 Varieeruvus Järgnevalt uurin kumb valimitest on suurema varieeruvusega Vanus TV-h 20 2 20 3 4 3 21 3 58 2 20 4 23 3 23 4 45 6 34 5 83 1
6. Mis on plagiaat ja kuidas seda oma uurimistöös vältida? Vt. küs-lehelt 5 7. Millal eelistame kvalitatiivset uurimismeetodit? Nimeta vähemalt 2 nö katus-uurimisküsimust. Kui otsitakse esmajoones vastust küsimusele, kas mingi tunnus või omadus uuritaval esineb v mitte. Andmete kogumine ja tõlgendamine toimub üheaegselt. Miks? Kuidas? 8. Millised kvantitatiivse uuringu jaoks valimi moodustamise viisid võimaldavad teha järeldusi üldkogumi kohta? Ehk teisisõnu, milline neist valimitest on representatiivne? Vali üks või enam: a. Mugavusvalim b. Lihtne juhuvalim c. Kihtvalim d. Süstemaatiline valim e. Juhuslik valim f. Lumepalli-valim I9. Induktiivse loogikaga tehtud uurimuses on teooria uuringu...vt punkt 6. ( Induktiivse lähenemise puhul uuritakse teatuid üksikjuhte ja liigutakse üldistamise suunas. See tähendab andmete kogumist, analüüsi ja interpreteerimist niisugusel viisil, mis lõppkokkuvõttes viib üldprintsiipideni ja teooriani.
potentsiaalselt ohtlik; meil pole ta kuritegu, aga vb 1 liik; teine isik kogeb, et ta on ahistatud, stressis, tunneb hirmu oma lähedaste või enda turvalisuse pärast; see käitumine on püsiv; intensiivselt püüab luua intiimseid või üldse suhteid teisega; obsessiivne jälitamine: 1)tahtlik ja pidev kontakt või selle püüdlus 2)ohvripoolne mittetahetud kontakt 3)ründav või ohtlik; sagedamini ohvrid naised; kogevad 12-40% valimitest enamikes uurimustes; kodune jälitamine; intiimse partneri jälitamine; tihti süüdistatakse ohvrit (ka lapse väärkohtlemise puhul) 4. Truudusetus :abielu/kooseluvälised seksuaalsuhted: enamik inimesi on truud abielus/kooselus; va geid kellel on lõdvemad hoiakud selle suhtes; kultuuriuniversaalne; 75% abielus olevatest inimestest 75% kooselavatest inimestest ja 82% lahutatud inimestest (1 aasta jooksul) olid truud; enamik on
Eksimise tõenäosuseks valitakse tavaliselt 0,05 (95% usaldatavustõenäosus) või sellele lähedane arv. Vastavate valemite abil koostatud tabelist leitakse soovitud mõõtmisveale vastav valimi suurus 2. Tõenäosuslikud ja mitte-tõenäosuslikud valimid, nende liigid (lk. 5-9). Tõenäosuslikud valimid igal üldkogumi esindajal on mingi tõenäosus sattuda valimisse. Enamik kirjeldavate ja seletavate uuringute valimitest on sellised. Mittetõenäosuslikud valimid - indiviguaalseid valiktõenäosusi ei teata, mõnel juhul võib see ka olla 0.Kasutatakse teooriate empiirilisel kontrollimisel, pilootuuringutes, väikeste üldkogumite puhul. Tõenäosuslike valimite olulisemad liigid: 1 Lihtne juhuvalim 2.Süstemaatiline valim 3.Kihtvalim 2 Pesavalim ehk klastervalim Mittetõenäosuslike valimite liigid: 1. Kvootvalim 2. Ekspertvalim 3. ,,Lumepalli" meetod 3
annaabi.ee 
