Selle teooriaga määratakse “mediaanvalija”, valimistulemus ja seega ka valitsuse poolt teostatava rahanduspoliitika iseloom. Nordhaus ja Frey leidsid aga, et konjunktuuritsükleid arvestades on valitsejatele kasulik, kui majanduse olukord kujuneks soodsaks just valimiste ajaks. Hibbs leiab, et konjunktuuritsükleid põhjustavad parteide huvid. Alesina ja Rosenthal usuvad aga, et majandustsüklite põhjustajaks on jäigad palgakokkulepped koos määramatu valimistulemusega. *Optimaalse maksustamise teooriat arendasid edasi Diamond ja Mirrlees. Teoorias võetakse aluseks mingi maksusumma ja püstitatakse küsimus: kuidas jaotada see summa parimal viisil üksikute toodete, tootmistegurite või indiviidide vahel. Hinnasuhete suhtes neutraalne maks ei ole reaalselt rakendatav. Seega küsitakse, milline oleks paremuselt teine lahendus. Maksuintsidentsi teooria – kes tegelikult kannab maksukoormust? Harberger leidis
III Slesvigi küsimus Taani ja Saksamaa vahel - Versaille´ rahulepingu alusel toimus Slesvigis rahvahääletus riikliku kuuluvuse üle (1920): Põhja-Slesvig otsustas liituda Taaniga, Lõuna-Slesvig soovis jääda Saksamaa koosseisu. Taani kuningas Christian X ja parempoolsed ei nõustunud tulemusega ja nõudsid uue rahvahääletuse korraldamist. Taani valitsus (radikaalvenstre ja sotsdemokraadid) nõustus valimistulemusega. Nn lihavõttekriis 1920 ehk parlamentalismi eiramine. Kuningas saatis valitsuse laiali ja määras uued parlamendivalimised. Lääneriigid ei toetanud kordushääletuse korraldamist, kuningas pidi taganema ja vaid Põhja-Slesvig liideti Taani koosseisu. 51 IV Norra nõudmised (Taanilt). Norra kindlustas endale Svalbardi ehk Teravmäed (1924) Norra nõudis endale ulatuslikke Ida-Gröönimaa alasid Taanilt (1931). Taani pöördus Haagi
13 Nordhaus arvab, et tsükleid põhjustab valitsuse motivatsioon kujundada soodne majandusolukord just valimiste ajaks. Valimistevahelisel ajal lepib valitsus kriisiga, mida valimisaegne soodne olukord võib kaasa tuua. Hibbs arvab, et konjunktuuritsükleid põhjustavad parteide huvid (vasakpoolne või parempoolne). Alesina ja Rosenthal leiavad, et majandustsüklite põhjustajaks on jäigad palgakokkulepped koos määramatu valimistulemusega. 6. INDIVIIDI HUVI AVALIKU SEKTORI TEKKE JA ARENGU ALUSENA 57. Milles seisneb anarhia majanduslik olemus ja selle puuduste ületamise vajadus avaliku sektori tekkepõhjusena? Anarhia majanduslik olemus seisneb selles, et puudub avalik sektor koos oma institutsioonide ja maksudega. Igaüks võib vabalt enda heaksarvamise kohaselt tegutseda ka siis, kui see tegevus teiste soovidega vastuolus on: indiviidil on täielik vabadus. See aga toob kaasa kaks probleemi.
annaabi.ee 
