kandidaatidele.Suletud nimekiri thendab seda et seda asja ei toimu. Proportsionaalne ssteem on Eestis kolmevooruline.Valija kib hletamas ikkagi he korra.Need kolm vooru toimuvad statistiliselt.Hli loetakse kokku kolme vooru phimttel.Voorude phimtted:vivad kandideerida nii parteid kui ksikkandidaadid. 1 voor-siin arvutatakse vlja ringkonna lihtkvoot-hlte arv mille letanud saavad kohe esimese vooru tulemusena parlamendi koha endale.Lihtkvootide saamiseks- valimisringkonna kehtivate valimissedelite summa jagatakse valimisringkonna mandaatide arvuga. 2 voor-valimisknnis 5%.Sinna psevad ainult need parteid kes on saanud rohkem kui 5% toetust.Et mitte liialt killustada parlamenti.Kes on hes ja samas parteis kandideerinud nende hled liidetakse.Hlte summa jagatakse ringkonna kvoodiga. See kes on oma parteis krgemal kohal see saab need kohad endale mis teises voorus jagatakse. 3 voor-jagatakse lejnud thjad kohad.Selle jagamiseks kasutatakse sellist asja nagu d`Hondti jada
Samas on valimas käimine kohustuslik ka Austraalias, Belgias, Luksemburgis ja Kreekas. Viimases on valimine kohustuslik alla 70aastastele valimisõiguslikele kodanikele. Valimistel mitteosalemine võib Kreekas kaasa tuua vangistuse ühest kuust kuni ühe aastani. Inimeste valima sundimist ei saa pidada demokraatlikuks, kuid sellel mõttel on ka teine pool. Kõik peaksid küll valima minema, kuid kõik ei pea valimissedelile midagi kirjutama. Teiste riikide kogemus kinnitab, et rikutud valimissedelite osakaal ei ole sundvalimistel kuigi suur. Seega, kui keegi juba valima läheb, eelistab ta sel juhul enamasti ka oma hääle anda. 4. SELGEPIIRILISUS Rahva valitud esindajad hoiavad küll võimuohje, kuid peavad ise alluma seadustele. Demokraatlikud valimised ei seisne vaid kandidaatide seast valiku tegemises. Valijatelt võidakse paluda poliitikas arvamust avaldada rahvaküsitlusel ja hääletusel. 5
Kas toimub häälte ülekandmine? Eestis seda ei rakendata. j. Kuidas mõjutab valija hääl Riigikogu kohtade jaotust erakondade vahel ja erakonna nimekirja sees Nimekirjade sees reastuvad kandidaadid ümber vastavalt enda poolt kogutud häältele. Üleriigilises nimekirjas kandidaatide häälte arvu alusel ümberjärjestamist ei toimu, seega on otsustav erakonna otsus. k. Hääletamistulemuse ja valimistulemuse vahe a. Kehtetute valimissedelite mahaarvamist. b. Hääletamistulemus = mitu % hääleõiguslikest hääletas ja valimistulemus siis kes osutus valituks. 43. Valimiskulud Summa, mille erakond kulutab valimiste ajal enda erakonnale reklaami tegemiseks ning tutvustamiseks (antud kuludel ei ole kehtestatud ülempiiri). 44. Valimiskaebused Isik saab valimiskaebust Riigikohtule esitada ainult omaenese rikutud õiguste kaitseks. Valimiskaebustega on võimalik
annaabi.ee 
