Samas on valimas käimine kohustuslik ka Austraalias, Belgias, Luksemburgis ja Kreekas. Viimases on valimine kohustuslik alla 70aastastele valimisõiguslikele kodanikele. Valimistel mitteosalemine võib Kreekas kaasa tuua vangistuse ühest kuust kuni ühe aastani. Inimeste valima sundimist ei saa pidada demokraatlikuks, kuid sellel mõttel on ka teine pool. Kõik peaksid küll valima minema, kuid kõik ei pea valimissedelile midagi kirjutama. Teiste riikide kogemus kinnitab, et rikutud valimissedelite osakaal ei ole sundvalimistel kuigi suur. Seega, kui keegi juba valima läheb, eelistab ta sel juhul enamasti ka oma hääle anda. 4. SELGEPIIRILISUS Rahva valitud esindajad hoiavad küll võimuohje, kuid peavad ise alluma seadustele. Demokraatlikud valimised ei seisne vaid kandidaatide seast valiku tegemises. Valijatelt võidakse paluda poliitikas arvamust avaldada rahvaküsitlusel ja
Erinevad vastavalt sellele, kas rõhutavad erakonna või isiku valimist. Enamusvalimised e majoritaarne valimissüsteem. Ringkonnad on ühemandaadilised, valitakse see kandidaat, kes sai teistest rohkem hääli. Teistele antud hääled lähevad kaotsi. Tegemist on isikuvalimistega. Valija annab oma hääle konkreetsele isikule. Sellistes riikides on 2-3 suuremat parteid (USA, Suurbritannia, Kanada, Uus-Meremaa, Austraalia, India). Austraalias ja Prantsusmaal märgitakse valimissedelile mitu kandidaati, mis nummerdatakse vastavalt valija eelistustele. Enamusvalimiste tulemuseks on tavaliselt stabiilne üheparteiline valitsus, mis töötab ametiaja lõpuni. Võrdelised valimised e proportsionaalne valimissüsteem. Idee pärineb Suure Prantsuse revolutsiooni ajast. On kasutusel enamikus demokraatlikes riikides. Saab kasutada ainult mitmemandaadilistes ringkondades. Nimekirjad saavad mandaate enam-vähem võrdeliselt neile antud häälte arvuga. Valija
Erinevad vastavalt sellele, kas rõhutavad erakonna või isiku valimist. Enamusvalimised e majoritaarne valimissüsteem. Ringkonnad on ühemandaadilised, valitakse see kandidaat, kes sai teistest rohkem hääli. Teistele antud hääled lähevad kaotsi. Tegemist on isikuvalimistega. Valija annab oma hääle konkreetsele isikule. Sellistes riikides on 2-3 suuremat parteid (USA, Suurbritannia, Kanada, Uus- Meremaa, Austraalia, India). Austraalias ja Prantsusmaal märgitakse valimissedelile mitu kandidaati, mis nummerdatakse vastavalt valija eelistustele. Enamusvalimiste tulemuseks on tavaliselt stabiilne üheparteiline valitsus, mis töötab ametiaja lõpuni. Võrdelised valimised e proportsionaalne valimissüsteem. Idee pärineb Suure Prantsuse revolutsiooni ajast. On kasutusel enamikus demokraatlikes riikides. Saab kasutada ainult mitmemandaadilistes ringkondades. Nimekirjad saavad mandaate enam-vähem võrdeliselt neile antud häälte arvuga. Valija annab hääle tervele