Teisisõnu, kui erakond A kogub 20% häältest, siis saab Proportsionaalne ta ka umbes 20% kohtadest parlamendis, kui erakond B kogub 30% häältest, siis kindlustab ta endale umbes 30% parlamendikohtadest jne. 3. Kui saaksid, siis mida muudaksid Riigikogu valimise süsteemis? Miks? Mina muudaksin Riigikogu valimiste süsteemi majoritaarseks ühe valimisringkonnaga süsteemiks. Lootuses, et see ühtsustaks meie lõhestunud ühiskonda. Lisaks oleks tugev ja stabiilne valitsus vähem vaidlemist ja kiiremad ning kindlamad otsused, mis on väikeriigile sobivam. 4. Vali üks poliitiline teema ning paku välja erinevate ideoloogiliste positsioonide seisukohad sellel teemal. MASSIMIGRATSIOON TEEMA: Kindlalt massimigratsiooni vastane. Nähakse ohtu enda rahvusele Konservatii ja kultuurile. vne
nimekiri. Valimistulemus selgub 3 voorus. KOV volikogu valimised: korralised valimised iga 4 aasta tagant, oktoobri kolmandal pühapäeval. Sätestatud proportsionaalsuse põhimõte. Valimisringkonnad on reeglina KOV piirides, Tallinnas linnaosa piirides, KOV volikogu võib moodustada mitu valimisringkonda KOVVS paragrahv 8 tingimustel. Osalevad erakondade ja valimisliitude nimekirjad ja üksikkandidaadid. Valimissüsteem on PR. 1 valimisringkonnaga kahevooruline, mitme valimisringkonnaga kolmevooruline. Valimiskünnis on 5%. Euroopa Parlamendi valimised: Eesti 6 liiget valitakse 5 aastaks ELN määratud ajal pühapäeval (juuni algus). Sätestatud proportsionaalsuse põhimõte. Valimissüsteem on PR, üks valimisringkond üle Eesti, ühevooruline mandaatide jaotus. Valimiskünnist ei ole. Vabariigi Presidendi valimised: valitakse 5 aastaks, Riigikogu voorud reeglina augustis, valimiskogu septembris. Kandidaat peab olema sünnilt Eesti kodanik, vähemalt
Osalemisel on kohalikus demokraatias otsustav roll, kuid rõhuasetus on nihkunud individuaalselt osaluselt grupiosalusele. 1.5.2.Kohalik omavalitsus kui teenuste osutaja. Säästlikkus ja efektiivsus. 20. saj. alguse omavalitsuse reformijad KOV roll on olla teenuste osutaja. KOV väärtusteks on säästlikkus ja efektiivsus. Paralleel äriühinguga. Ettepanekud: 1) volikogu-mänedzer valitsemisvormina 2) mitteerakondlikud valimised 3) pigem ühe kui mitme valimisringkonnaga valimised 1.5.3. Lokaalsus ja ühiskondliku valiku teooria (Charles Tiebout jt) lokaalsus on väärtus; individualistlik utilitarism, keskendumine pigem üksikute kodanike seisukohtadele, mitte valitsusele kui poliitilise legitiimsuse tuumale; kohaliku demokraatia poliitiline põhiväärtus on ressursside efektiivseks (s.t ühiskondlikku heaolu maksimeerivaks) eraldamiseks vajalike üksikute maksu- ja teenuste eelistuste täpne esindamine; esindamisprotsess moonutab
Prantsusmaal ja Belgias ei tohi minister olla parlamendi liige, kusjuures prantsuse minister peab täielikult loobuma parlamendiliikme staatusest ja katkestama ühenduse ka teda esitanud poliitise ringkonnaga, et erapooletumalt valitsusasju ajada. Ministrid võivad Lääne-Euroopa riikides moodustada (rekruteerida) enda juurde üsna arvukalt esindusi (edustusi), millede ülesandeks on tagada ministri sidet igasuguste asutuste ning oma valimisringkonnaga. Eeskätt Prantsusmaal on sellised sekretariaadid saanud üsna arvestatava võimupädevuse. Hierarhias järgmine tasand on juniorministrid või abiministrid või aseministrid, seejärel riigisekretärid (+abi- või asesekretärid). Nende süsteem on väga erinev - nt Hispaanias moodustavad riigisekretärid tasandisiseselt koguni kolm erineva pädevusega alltasandit. Riigisekretärid loetakse teoorias põhimõtteliselt valitsuse laia koosseisu hulka
annaabi.ee 
