Savisaar on olnud VII, VIII ning IX Riigikogu liige. VII Riigikogusse valiti ta 1992. aasta Riigikogu valimistel, mis toimusid 20. septembril. Toonastel valimistel kogus ta 4768 häält, mis oli ühtlasi üks suuremaid häälte arve. Seoses Riigikogusse pääsemisega valiti ta tol samal aastal ka Riigikogu aseesimeheks ning seda ametit pidas ta 1995. aastani. Kõigi 3 ametiaja puhul on ta valitud Riigikogusse põhiliselt Lasnamäe ja Ida-Virumaa valimisringkondadest. Seda võib seletada sellega, et Savisaare toetajate seas on vene rahvusest kodanikud ülekaalus ning Lasnamäe ja Ida-Virumaa on põhilisemad kohad, kuhu venelased on koondunud. Viimastel valimistel kandideeris ta Kesklinna ja Lasnamäe valimisringkondades. Kõige sagedamini olen märganud härra linnapea Edgar Savisaare kirjutisi ajalehes "Kesknädal." See on seletatav sellega, et "Kesknädal" on Keskerakonna perioodikaväljaanne. Huvitavaid fakte Edgar Savisaare kohta: 3
3. Valimised on ühetaolised e. võrdsed 4. Valimised on otsesed 5. Valimised on salajased 6. Valimised on regulaarsed Peamised valimisüsteemid: Majoritaarne valimissüsteem – riik jagatakse valimistel nii mitmeks ringkonnaks, kui on kohti parlamendis, valituks osutub kandidaat, kes sai oma ringkonnas kõige enam hääli ning teised konkurendid on valimisvõitluse kaotanud (nt: USA, Suurbritannia, Kanada) Proportsionaalne valimissüsteem – valimisringkondadest valitakse parlamenti mitu esindajat, iga erakond saab parlamendi kohti võrdeliselt kogu riigi ulatuses saadud häälte arvule (nt: Itaalia, Eesti, Soome, Rootsi) Eesti valimissüsteem: valimis- ja kandideerimisõigus Mandaatide jaotus 1. Demokraatia ja Eesti valitsemiskord Demokraatia: Otsene demokraatia – demokraatia vorm, kus rahvas teostab võimu vahetult rahvahääletuse teel.
Tai riigipeaks on päritava võimuga kuningas, kuid troonipärija võimuletuleku peab heaks kiitma Rahvuskogu. Tai seadusandlik organ on kahekojaline (Senat ja Esindajatekoda) Rahvuskogu. Senati 200 liiget valitakse 6 aastaks ühemandaadilistest ringkondadest ning kandideerida võivad üksnes kodanikud, kes ei kuulu erakondadesse. Esindajatekoja 500 liiget valitakse 4 aastaks: 100 liiget üleriigilistest parteinimekirjadest proportsionaalsuse põhimõttel ning 400 liiget mitmemandaadilistest valimisringkondadest enamusvalimistel. Valida võivad vähemalt 18- aastased ning valimine on kohustuslik. 6 5.1. Tai kuningas Tema Majesteet kuningas Bhumibol Adulyadej on üheksas kuningas Chakri dünastiast, mille esimeseks kuningaks sai 1782. Aastal kuningas Rama I. Tema Majesteet kuningas Bhumibol Adulyadej, Rama IX, on Tai ajaloo pikima valitsusajaga kuningas. Kuigi Tai poliitilist
Taani on konstitutsiooniline monarhia. Riigipea on kuningas või kuninganna (hetkel kuninganna Margrethe II), kelle ülesandeks on Folketingi (Taani parlamendi) istungjärkude avamisel osalemine, seaduste allakirjutamine ning mõningad esindusfunktsioonid. Riigi poliitiline juht on peaminister . Taani parlament Folketing on ühekojaline, sinna kuulub 179 saadikut. Kaks saadikut valitakse Fääri saartelt, kaks Gröönimaalt ning ülejäänud Taani valimisringkondadest. Kuninglik perekond Taani riigipea on kuninganna Margrethe II, kes on abielus prints Henrikuga. Valitsejapaaril on kaks last: kroonprints Frederik ning prints Joachim. Kroonprints Frederik on abielus kroonprintsess Maryga, kes on Tasmaania printsess. Neil on poeg, tulevane troonipärija Christian Valdemar Henri John ja tütar, printsess Isabella Henrietta Ingrid Margrethe.
annaabi.ee 
