Toote reklaamimisel pakkujad seda aga arvestada ei saa, sest neile loevad pigem müüginumbrid, nemad ei vastuta selle eest, mille üle inimesed ise on otsuse langetanud. Näiteks valimiskampaaniates näidatakse politiikuid paremas valguses, et võita rahva poolehoidu. Rahvale jäetakse palju ütlemata, tuuakse välja häid iseloomuomadusi ja huvitegevusi ning korraldatakse näiteks mõni heategevusüritus, mis juhib tähelepanu kõrvale hoopis olulisematest aspektidest, mis tegelikkuses valimisprotsessis esmaseks peaksid olema. Ka see on rahva petmine ning mingi kindla arvamuse, mis neile endile kasulik on, pealesurumine. Kas see pole mitte samuti vastutustundetu tegu? Massimeedia osa, mis kindlasti inimesi mõjutavad on saated ja seriaalid, mida televisioonist näidatakse. Näiteks näidatakse lastele juba varahommikust saati erinevaid multikaid ja saateid, mis on väga tihti vägivaldsed ja tekitavad lastes tunde, et nii peabki meie maailm funktsioneerima vägivaldselt.
europarlamenti 21-aastaselt ning presidendi kohale 40-aastaselt. Enamikus riikides võib aga hääletada alates 18. eluaastast, kandideerimise vanusepiirid on erinevad. Mina pole küll valimisikka veel jõudnud, kuid endamisi teen ma alati otsuseid, keda valida. Tänapäeval on suur võim meedial. Viimasel ajal on Lääne ühiskonnas ilmnenud tendents meedia kujundab arvamusi. Seega võib meediat nimetada valimisprotsessis suunavaks jõuks, kes aitab otsustada, kellele anda oma hääl. Samasugust abi osutab ka internet. Valimisi aga peetakse demokraatliku ühiskonnakorralduse üheks põhitunnuseks ja selle tulemusel kaasatakse rahvas otsustamisse, mis tugevdab inimeste ühtekuuluvust ja solidaarsust. Valimised on sõna otseses mõttes demokraatia kool, sest valimised edendavad haritust, võimaldades inimestel olla informeeritud, kuna kampaaniaperioodil tarbivad
mis mõjutab valijat? klassikuuluvus, massimeedia, peretraditsioonid, isiklik kogemus, valimiskampaania riigi ülesanded valimiste läbiviimisel seadusandlus, erakondade kulude kontrollimine, valimisõiguslike kodanike üle arve pidamine, valimiskomisjoni töö reguleerimine, kandidaatide taustakontroll, dokumentatsiooni ettevalmistamine, rahastamine, tulemuste kindlakstegemine valimisaktiivsus näitab kui aktiivselt osaleb rahvas valimisprotsessis. hääletajad : kõik x100% valimissüsteemid: · majoritaarne (SBR,USA) ühemandaadilised valimisringkonnad, võidab vaid üks, lihthäälteenamus(presidendil 50%+1). + selgus & lihtsus - eelised suurparteidel, häälte kadu · proportsionaalne (Eesti, Läti, Leedu) mitmemandaadilised valimisringkonnad, kandidaadid jagunevad võrdselt häältega, kandidaadid erakondade nimekirjas(avatud
annaabi.ee 
