kinnitumine. Poliitiliste vastaste vastu võitlemiseks loodi vangilaagreid ja salapolitsei. 6 Võeti vastu seadused, mis andsid Mussolinile kuningaga võrdsed õigused ning piiramatu võimu. Mussolinist sai kogu Itaalia rahva juht, duce. Mussolini valitsemise vib jagada kolme perioodi. Esimene periood (1922-1924) Mussolini valitsuse kindlustamine. 1922 sai ta peaministriks ja 1924. aasta parlamendivalimistel pani ta toime palju valimispettusi. Vabadel valimistel ei oleks Mussolinil õnnestunud saada enamuse hääli, nagu Hitlerilgi Saksamaal. Sotsialistide esinaja Mateotti esines parlamendis vägagi kriitilise ja palljastava kõnega fssistide arvel. Pärast seda Mateotti kadus ning tema laip leiti hiljem Rooma lähedalt. Teine periood (1925-1927) Pärast Mateotti kriisi fasistide seisukord halvenes ning et võimu kindlustada, siis 1926. aastal kuulutati välja erakorraline seisukord, mille kohaselt
ehtsateks tunnistatud lintidel vaata et lausa annab käsu see kuritegu toime panna, muutub automaatselt persona non grataks. Sülitades oma maa vabaduse peale, oli Kutsma sunnitud lähenema Venemaale ja sõbrustama Putiniga. Isoleerides Kutsma, oli lääs sunnitud ta Moskva embusesse tõukama. Tänu ennekõike rahvusvahelistele vaatlejatele ja opositsionääride valimiseelsele agressiivsele kampaaniale, kus presidendi administratsiooni hoiatati sadu kordi, et nemad massilisi valimispettusi ei lase läbi, massilisi võtsimisi ei täheldatud. Kutsmale oli valimistulemused kohutavad, presidendimeelne blokk Ühtse Ukraina eest sai alla 12% häältest, mis tähendas täielikku läbikukkumist. Valitsuspartei jäi alla isegi kommunistidele, kes kogusid peaaegu 20% häältest. Valimised võitis Viktor Justsenkole Meie Ukrainast, kelle nimel hääletas 24% valijatest. Opositsioonis oleva Oleksandr Morozi sotsialistid kogusid
Valimisseadust oleks tohtinud muuta ainult seaduslikult valitud parlament oma mõlema koja osavõtul, aga seda tehti okupatsioonivalitsuse määrusega ja hilisema täiendava korraldusega, mida täpsustas valdavalt kommunistidest koosneva valimiste peakomitee juhatuskiri. Eesti demokraatlikus valimisseaduses tehti hulk muudatusi, mis pidid takistama kandideerimisi kommunistide bloki vastu ja võimaldama "riiklikult" juhitud valimispettusi, ilma et neid saaks kohtusse kaevata. Muudatuste kirjeldamine siinkohal viiks pikale. Demokraatliku maailma jaoks ennekuulmatu oli riigi põhikorra muutmine valitsuse määrusega: jäeti ära parlamendi teise koja (riiginõukogu) moodustamine. Hoolimata kõigest valitses ometi oht, et valimisi võidakse esitama hakata kui täiesti uue rahvaesinduse moodustamist rahva enesemääramise õiguse alusel. Sellepärast organiseerisid
annaabi.ee 
