Riigid pidid enda majandust hakkama jälle edasi arendama ja taastama. Seda tehti aga erinevalt. Osades maades kehtestati diktatuur - valitsemisvorm, milles juhil ehk diktaatoril on piiramatu võim otsuste tegemisel ning teistes demokraatia - valitsemisvorm, kus on võim rahva käes. Miks kehtestati osades riikides diktatuur ja kuidas õnnestus teistel oma demokraatia säilitada? Peale Esimest maailmasõda suurenes järsult demokraatliku valimiskorraga riikide arv Euroopas. Üheks selle põhjuseks oli demokraatlike riikide (Inglismaa, Prantsusmaa, USA) peale jäämine sõjas, mis tõstis autoriteeti nende riigikorra vastu. Teiseks põhjuseks oli kodanike demokraatlike õiguste suurendamine. Tõsteti valijate arvu kolm korda ning anti naistele valimisõigus. Kahjuks aga mitmed riigid ei suutnud oma elanike ja poliitka probleeme piisavalt kiiresti ja rahuldavalt lahendada. Seda kasutasid ära mittedemokraatlikud
Ministrid teostavad presidendi poolt etteantud poliitikat ja vastutavad presidendi, mitte parlamendi ees. Parlamendil on õigus avaldada valitsusele või selle ükiskutele liikmetele umbusaldust, kuid see ei too kaasa nende tagasiastumist. (USA). Parlamentaarses riigis on riigipeal vaid esindusfunktsioon. Presidendil on vähesed volitused. Siin on riigipea ja valitsusjuht eri isikud. Valitsus vastutab parlamendi ees. (Eesti) 2. Presidendi volituste seos valimiskorraga. V: 3. Millised seadused reguleerivad Eesti Vabariigi Presidendi tegevust? V: Vabariigi Presidendi ametihüve seadus, Vabariigi Presidendi töökorra seadus. 4. Eesti presidendi valimise kord: kes seab kandidaadi, RK-s ja valimiskogus valimise plussid ja miinused. V: Vabariigi Presidendi kandidaadi ülesseadmise õigus on vähemalt viiendikul Riigikogu koosseisust. Presidendikandidaadi ülesseadmise õigus on ka vähemalt 21 valimiskogu liikmel
sotsiaalsus, habitaatide konkurents, enesekujundamine n Inimtegevuse põhimotiveerijana asendub tootmine tarbimisega. Väärtusi ja ideaale määravad haritlaste asemel enam turundajad. Elatustaseme tõus lubab tarbijatel suhteliselt vabalt toimida n Postmodernsus on modernsuse loomulik jätk: mo-dernsus, mis on saanud oma olemusest teadlikuks Eesti poliitika ® Politics: valitsejate oluline vahetumine iga valimiskorraga. Vasaktiiva nõrkus. Rahva rahulolematus ja võõrandumine. Poliitilise väitluskultuuri arenguvajadus ® Policy: hulk reforme. Üldjoontes suhteliselt edukad. Sotsiaalsed probleemid. Edukad näiteks põhikorra-, majandus-, omandireform, jätkuvad probleemid näiteks haridus- ja haldusreformiga Rahumeelne muutus n Muutuse põhjusi (vt ka ühiskonna muutuse allikad) n Väärtuste muutus n Elanikkonna struktuuri muutus
500$ toetusega. Lisaks võivad kandidaadid võtta vastu annetusi üksiktoetajatelt (kuni 2000$ toetaja kohta) ja huvigruppidelt (kuni 5000$ grupi kohta). Toetusi, mis laekuvad otse kandidaadile, nimetatakse hard money-ks. Minevikus esines ka soft money kandidaadi rahastamine läbi annetuste tema parteile mis tänapäevaks aga on seadusevastane tegevus. (ibid., p. 231) Kogutud raha kulutavad kandidaadid oma kampaaniatele, mis kasvavad iga uue valimiskorraga aina suuremaks. Nt 1980. aastal oli kogu Kongressi nii Esindajatekoja kui ka Senati kandidaatide kampaaniate maksumus kokku ligi 250 miljonit dollarit, siis 2006. aastal oli selleks summaks üle 2 miljardi dollari (ibid., p. 233). Eduka kampaania jaoks toimub meeletu raha tagaajamine (money chase) - keskmiselt kulub Esindajatekoja koha võitmiseks miljon dollarit, Senati koha võitmiseks keskmiselt lausa 6 miljonit, suuremate osariikide puhul veelgi rohkem
annaabi.ee 
