presidendi valimine Kandidaadi esitamis õigus on vähemalt 21 liikmelisel erakonnal (1/5 riigikogust). Presidendi valimine riigikogus tohib toimuda kõige rohkem 3-korda. Selleks et kandidaat saaks valitud kandidaadiks, peab saama 68 häält (2/3). Kui riigikogus jääb president valimata, siis riigikogu esimees kutsub kokku valimiskogu riigikogu liikmed ja igast valla või linna volikogust 1 esindaja. Valimiste lõppvooru pääseb 2 enim hääli saanud kandidaate. Selleks et valimiskogul osutuks kandidaat valituks peab saama enamus häältest, kui seda ei saavutata toimub valimisvoor, kuhu pääseb 2 enim saanud hääli kandidaat. riigikogu ülesanded - Võtab vastu seadusi ja otsuseid, Otsustab rahvahääletuse korraldamise, Valib Vabariigi Presidendi vastavalt põhiseaduse, Ratifitseerib ja denonsseerib välislepinguid vastavalt põhiseaduse, Annab peaministrikandidaadile volitused Vabariigi
kandidaadi osas üksmeele, on valimised lõppenud ja järgmiseks valitsusajaks riigipea leitud. Riigikogu koosseisu kahe kolmandikulise enamuse 7 kokkusaamine nõuab aga laialdast konsensust — kandidaadiga peaksid nõus olema nii koalitsiooni kui ka opositsiooni esindajad. Seetõttu peetakse vähetõenäoliseks, et kolme Riigikogus aset leidva valimisvooruga president valituks osutub. Järelikult on suur tähtsus valimiskogul, kes valib Vabariigi Presidendi juhul, kui see Riigikogus ei õnnestu. Valimiskokku kuuluvad lisaks kõikidele Riigikogu liikmetele ka kohalike omavalitsuste esindajad. Tegemist on omamoodi sümboolse koguga terve Eesti elanikkonna esindajatest, sest kohalike omavalitsuste esindajate valimistel osalevad kaudselt (volikogu valimiste kaudu) ka püsielanikest mittekodanikud. Valimiskogus on ebaproportsionaalselt arvukalt esindatud väiksemad kohalikud
aastat vana. Presidendikandidaadi ülesseadmise õigus on vähemalt viiendikul Riigikogu koosseisust. President valitakse viieks aastaks salajasel hääletamisel ja valituks tunnistatakse kandidaat, kelle poolt hääletab vähemalt 68 Riigikogu liiget. Kui Riigikogu ei suuda kolme korraga presidenti ära valida, valib presidendi valimiskogu, kes koosneb Riigikogu liikmeist ja kohalike omavalitsuste esindajaist. Kui ka valimiskogul ei õnnes tu kahe hääletusvooruga presidenti valida, läheb otsustamine taas tagasi Riigikokku. Kui ka siis valimine Riigikogus ei õnnestu, tuleb presidenti taas valimiskogus valida jne. Et sellisel süsteemil on mitmeid puudusi, on viimasel ajal hakatud rääkima presidendi otsevalimise vajadusest. Presidendi otsevalimine rahva poolt eeldab aga põhiseaduse muutmist, selleks on aga vajalik poliitiliste jõudude suur üksmeel Riigikogus. Vabariigi president on Eesti riigipea
7. seadus hakkab kehtima sellest hetkest kui ta on avaldatud RIIGITEATAJAS. (elektrooniline väljaanne) VABARIIGI PRESIDENT. Valitava võimuga riigis ehk vabariigis on riigipeaks president. Eestis valib presidendi riigikogu v valimiskogu. Võiduks riigikogus vajab presidendi kandidaat vähemalt 68 poolthäält. Kui 3 korda järjest (3-dal korral võistlevad vaid 2 eelmises voorus enam hääli saadud kanditaat) ei suuda riigikogu presidenti valida, läheb presidendi valimine valimiskogul. Valimiskogu koosneb kõigist 101 riigikogu kandidaatidest pluss igas eesti kohalikus omavalitsusel üks esindaja. Neil tuleb teha valik riigikogu 3- das voorus. Osalend kandidaatide vahel, kellel valimiskogu võib lisada omaltpoolt ka uusi presidendi kanditaate. Eest president valitakse 5-ks aastaks. Ükski president ei saa oma ametit pidada üle 2 ametiaja. President astub ametisse pärast ameti vande andmist riigikogu ees. Ametisse astudes lõpetab president oma
annaabi.ee 
