saa, sest see oleks vastuolus Eesti riigi eksisteerimise põhimõtetega. Siinkohal on aga Keskerakonnal venelastele lihtne näidata, et nemad neid mõistavad ja saada seega ka venelaste toetus valimistel. Tegelikult ei ole ka valimistulemuses süüdi ka ainult see, et venelastele vähe tähelepanu pöörati. Süüdi on kindlasti ka eestlased, kellele poliitika nii palju korda ei lähe. Keskerakond kasutas kõiki vahendeid, et venelased valimiskastide juurde meelitada ja see nagu näha neil ka õnnestus. Paljud eestlased aga hoolimata IRL-i aktiivsest kampaaniast valima ei läinud, kuigi neile Keskerakonna poliitika ei meeldi. Tallinnas on venelasi 38% ja eestlasi umbes 55% elanikkonnast. Seega kui kõik või vähemalt natukenegi rohkemad eestlased oleksid täitnud oma kodanikukohust ning valima läinud, ei oleks Keskerakond Tallinnas kindlasti absoluutset enamust saavutanud ning sellisel juhul ei
Liberalism ja konservatism olid kujunenud poliitiliseks liikumiseks 19 sajandil. Pärast maailmasõda kaotasid liberali toetajad, juhtivaks paremerakonnaks sai konservatiivne erakond. Liberaalide langus soodustas sotsialistide ja sotsiaaldemokraatide esiletekkimist. Nad esindasid pahempoolset tiiba, taotlesid võrdsust ühiskonnas ning kuulutasid ideaaliks sotsialismi varandusliku õigluse. Oma eesmärke lootsid nad saavutada järgmiselt: reformidega. Nad lubasid valimiskastide juurde mehe, naise, kes olid täiskasvanud. Majandusraskused ja poliitiline ebastabiilsus soodustasid liikumisi, mis lubasid karmikäelise võima diktatuuri kehtestamist. Mõjukamateks neist olid kommunistlik, fasistlik ja natsionalistlikud. Kommunistide arvates oli ajaloo liikumapanevaks jõuks klassivõitlus, kus tohib kasutada kõiki vahendeid: relva abil võimu kaasamine, terror oma rahva suhtes, sõjalise jõu kasutamine naaberriikide vastu
: Demokraatia oli Sokratese hukanud- järelikult on see Platoni jaoks väär valitsemisvorm. On vaja, et mõistus juhiks. Kõige suurem viga, mida tehakse demokraatias on see, et antakse inimesele hääl, millega ta saab otsustada, aga rahva arvamus kõigub tujukalt ühele ja teisele poole (kuidas on võimalik, et veel 60 aastat tagasi valitsesid Saksamaad natsid, aga nüüd kristlikud demokraadid?)- just nimelt arvamus (aga see on ju mõjutatav!), mitte teadmine. Valimiskastide juures otsustavad paljud kodanikud arvamuse, mitte teadmiste abil. (on ju vahe sees: kas sa arvad, et sa oled naine või sa tead seda?) Kõigil inimestel tarkust ja mõistust ei ole- seetõttu tulekski allutada end tarkusearmastajatest eliidile (on küll paha sõna, aga selle kõige paremas mõttes siinkohal). "Riikides peavad kuningateks saama filosoofid või kuningad hakkama filosoofideks"- ütleb Platon ja mõtleb selle all isegi mitte niivõrd haridust või ametit vaid eluhoiakut
Need sammud tekitasid protestilaine, mille kulminatsiooniks kujunes kahjumis kaevanduste sulgemise vastu meeltavaldavate kaevurite streik. Thatcher kasutas seda ametiühingute võimu murdmiseks, surudes Alamkojas läbi ametiühingute õigusi piiravad seadused. Kõik see muutis Thatcheri Suurbritannias võrdlemisi ebapopulaarseks. Kogu oma valitsemisaja oli tal küsitluste järgi rohkem vastuseid kui toetajaid. Ent kui kätte jõudsid järjekordsed valimised, siis läksid inimesed valimiskastide juurde ning hääletasid taas konservatiivide poolt. Nii võitis Thatcher kokku kolmed valimised, olles võimul kauem kui ükski teine Suurbritannia peaminister enne teda. Thatcheri edu põhjuseks olid tema karmide reformide positiivsed tagajärjed. Inflatsioon vähened ning raha väärtus stabiliseerus. Tööstuse struktuur muutus, maksude alandamine tõi Suurbritanniasse väliskapitali, arenes kõrgtehnoloogiline tootmine, mis taastas tööstuse konkurentsivõime
annaabi.ee 
