2014. a Euroopa Parlamendi valimistel kasutas e-hääletamise võimalust 103 151 valijat. Antud valijaskond moodustas juba 11,4% kõigist valimisõigustega inimestest ning lausa 31,3% kõigist Euroopa Parlamendi valimistest osa võtnud valijatest (VVK, 2014). Usun, et tegemist on kasvava trendiga, sest e-valimised on eelkõige mugav lahendus kodanikukohustuste täitmiseks. E – valimised on vajalikud just selleks, et jõuda ka nendeni, kes ühel või teisel põhjusel valimisjaoskonda tulla ei saa. Antud statistika näitab, et kõige rohkem kasutab e - valimiste teenust elanikkond, kelle vanus on 55 +, seega sinna kuulvad ka meie pensionärid (VVK, 2014). Samuti on Interneti teel andnud oma hääle mitmed välismaal pikemat või lühemat aega elavad eestlased, mis näitab nende soovi osaleda meie riigiga seonduvas. Interneti teel hääletamine tagab aja kokkuhoiu ning mugavuse. Meil on võimalus hääletada ükskõik kus olles ning ükskõik mis kellaajal.
Et inimesed rohkem hääletaksid, võiks valimas käimise muuta Eestis kohustuslikuks, nii nagu see on näiteks Austraalias. Valimiskohustus paneks inimesed rohkem oma riigi juhtimises osalemisest huvituma ning võimule saaksid need inimesed, keda rahvas ka päriselt pooldab. Kindlasti on maakohtades nii, et suur hulk inimesi lihtsalt ei võta vaevaks liikuda külakeskusesse, et anda oma hääl, jäädakse lootma teise "tarkusele". Kui inimene juba sunnitakse valimisjaoskonda minema, siis ilmselt ta ka annab oma hääle meelepärasele isikule. Eestis on väga keerulise ehitusega võrdeline valimissüsteeme, mille funktsioneerimise detailidest ei ole lihtinimesed teadlikud ning seetõttu teevad ka vahel soovimatuid otsuseid vaid teadmatuse tõttu. See on ka põhjus, miks valimissüsteemi oleks vaja muuta. Et Eesti riik toimiks veel rohkem paremini ja valitsusse saaksid tõeliselt kodanike poolt soositud isikud, tuleks valimissüsteem
valimiskampaania juhtlaused. "Need, kes ütlevad, et juhtub midagi sellist, on provokaatorid, kes tahavad võõrandada rahvast valitsusest, ja neid tuleb karistada". Seda sõnumit korrati jätkuvalt ajakirjanduses ja raadios... (Oras Ants. Eesti saatuslikud aastad 1939 1944. Tallinn. 2002, lk 63) Valimissedelid, kus oli valimisringkonna kommunistliku kandidaadi nimi......oli saabunud juba paar päeva varem. Lõikasime täpselt samasuurused valge paberi tükid ja läksime valimisjaoskonda, mis asetses paari minuti tee kaugusel meie kodust ühes koolimajas. Lähenedes koolimajale, nägime midagi sellist, mida kunagi varem ei olnud valimisjaoskonnas nähtud: jõuk relvastatud Vene mundrites sõdureid seisis välisuksel. Sisse astudes kohtasime neid veelgi enam nii teisele korrusele viival trepil kui valimisruumis.... Esitasime isikutunnistused...Üks laua taga istuvatest meestest registreeris meid.
KUUL Ei, aga Venemaal on nüüd täiesti uus mõõtkava. NIKOLAI Ilmselt jah näete te maailma nüüd palju laiemalt. Soovin õnne! KUUL Aga miks teil seda vaja teada on? NIKOLAI Anti käsk kõigile kirstud tellida. KUUL Kes andis? NIKOLAI Telegramm. Oli naelaga ukse külge löödud. Kiirtelegramm. Valimisjaoskond on ründe all! SOLK Kuidas? NIKOLAI Relvad! Toimub metsik ümberpaiknemine KUUL Milles asi? NIKOLAI Kiri, kurat, lugege! KUUL ei oska lugeda Ei, loe ise ette! NIKOLAI loeb Teie valimisjaoskonda külastab täna Hirmus Ants. SOLK 46 Kurat, jookseme minema. Tuleb Lumi Lumi, mis teil viga on? LUMI Kõigepealt on minu uus nimi nüüd sm Kuul. Aga see on teie pakk. NIKOLAI Kuidas, siia on ju kirjutatud sm Rõõmus, ja Kuul on tema, teie jäätegi Lumeks. LUMI Aga ma mõtlesingi, et kui täna hommikul olite nii rõõmus, siis oletegi äkki vahepeal sm Rõõmus, enne kui teist saab õhtuks sm Palmioks? NIKOLAI
22. juunil esitas uus valitsus deklaratsiooni NL, kus see tunnistati sobimatuks ja töödeldi ümber. Palju oli vaikiva ajastu seadusi. Esimese kuu aja jooksul toimus muudatusi väga vähe. Balti valimised: valimisseaduse rikkumised, Eesti Töötava Rahva Liit. 14. ja 15. juulil 1940 toimusid Nõukogude julgeoleku ja administratiivaparaadi kontrolli all II Riigivolikogu valimised. Valimised viidi läbi 80 valimisringkonnas. Hääletamiseks moodustati 1350 valimisjaoskonda. Valimistel osutusid 92,9% poolthäältega valituks 80 Eesti Töötava Rahva Liidu valimisbloki kandidaati. Kiirete valimiste jaoks väänati mitmeid seadusi, nt lühendati ettevalmistusaega, valimiste peakomitee oli valitsuse kanda jne. 14. ja 15. juuli valimised olid tegelikult Eesti Töötava Rahva Liidu kandidaatide poolt hääletamine. Väljaspool Töötava Rahva Liitu kandideerinud 80 kandidaadist 17 loobusid
annaabi.ee 
