rahvas teatud parteile vi ldiselt vimule 3)Hariv lesanne - harib inimesi ##VALIMISTE PHIMTTED## Valimised on ldised - vimalikud laiad rahvahulgad osalevad selles (tisealine kodanikkond). Vanuse tsensus ja kodakonsus tsensus on hleamise piirangud. Valimise on vabadus Valimised on hetaolised ehk kigi valijate hlled on kaalult vrdsed ja igal valijatel on 1 hl. Valimised on otsesed - valija annab hle otse, kas kandidaadile vi partei nimekirjale. Hletamine on salajane. Aktiivne valimisigus - thendab igust valida. Eesti Vabariigis toimuvad riigikogu, kohalike omavalitsuste volikogude ja Euro parlamendi valimised. ##VALIMIS SSTEEMID## 1) Majoritaalne - enamusvalimised, isikuvalimised. See riik, kus see ssteem toimub on jagatud valimisringkondadeks ja on niipalju ringkondi palju on riigi saadikuid. (Moodustatakse 1 mandaadilised valimisringkonnad. Vidab see, kes saab kige rohkem hli.) 2) Hbriidne - igal valijal on 2 hlt. 1 hl antakse majoritaalsuse
Õigusinstituut – õigusharu sees kujunev õigusnormide kogum, mis reguleerib teatavat spetsiifilist osa õigusharu poolt reguleeritavates suhetes. Riigiõigus ehk konstitutsiooniigus – kujutab endast sellist intituutide ja õigusnormid ekogumit, mis reguleerivadühiskonna poliitilist süsteemi ja määravad ühiskonna sotsiaalmajandusliku süsteemi. Siia kuuluvad järgmised suhted: ühiskondlik korraldus, riiklik korraldus, valimisigus ja kohalike omavalitsus süsteem. Kõiki neid loetletud suhteid reguleerivad õigusnormid on üldisel kujul antud riigi põhiseaduses, aga samuti ka teistes konstitutsioonilistes seadustes. Riigiõigusel on teiste õigusharude suhtes juhtiv osa ehk ta annab teistele õigusharudele lähtealuse. Määrab kindlaks ka riigi õigusloome põhimõtted. Riigiõigus erineb ka spetsiifilise meetodi poolest, st suhete üldine normeerimine ilma sanktsioonide kehtestamata.
instituudid ja õigusharud kasutavad autonoomset meetodit. Õigusinstituut õigusharu sees kujunev õigusnormide kogum, mis reguleerib teatavat spetsiifilist osa õigusharu poolt reguleeritavates suhetes. Riigiõigus ehk konstitutsiooniigus kujutab endast sellist intituutide ja õigusnormid ekogumit, mis reguleerivadühiskonna poliitilist süsteemi ja määravad ühiskonna sotsiaalmajandusliku süsteemi. Siia kuuluvad järgmised suhted: ühiskondlik korraldus, riiklik korraldus, valimisigus ja kohalike omavalitsus süsteem. Kõiki neid loetletud suhteid reguleerivad õigusnormid on üldisel kujul antud riigi põhiseaduses, aga samuti ka teistes konstitutsioonilistes seadustes. Riigiõigusel on teiste õigusharude suhtes juhtiv osa ehk ta annab teistele õigusharudele lähtealuse. Määrab kindlaks ka riigi õigusloome põhimõtted. Riigiõigus erineb ka spetsiifilise meetodi poolest, st suhete üldine normeerimine ilma sanktsioonide kehtestamata.
annaabi.ee 
