poliitiline liider. Riigipea roll poliitilises elus on tagasihoidlik: näiteks riigi esindamine. Riigikogu on tähtsaim võimuinstitutsioon. Valitsuse moodustamine toimub Riigikoguvalimiste, mitte presindendi soovide kohaselt. Uus valitsus moodustatakse alati riigikogu uue koosseisu kokkutulekult. Kuna Eestis kehtib mitmeparteisüsteem e valitsus moodustatakse koalitsiooni (erakondadevaheline liit ühiste eesmärkide saavutamiseks) poolt, ei saa ükski erakond täiel määral oma valimiseelset programmi ellu viia, sest tuleb teha järeleandmisi koalitsiooniparteidele. Valitsusjuhuks saab enamasti riigikogus enim kohti saanud erakonna liider. Riigikogu ja valitsus on väga tihedalt seotud, sealjuures Riigikogu on kõige tähtsamal kohal valitsuse suhtes, teostades riigikogujärelvalvet. Presidentalism Riigipea on keskne poliitiline figuur ehk poliitiline liider, kuna ta on ühteaegu nii president kui valitsusjuht
Saatsid märgukirja, kus nõudsid kohe demokraatia taastamist. Opositsioon boikoteeris Rahvuskogu valimisi. Erakondade tegevust ei lubatud, parlamendi valimised luhtusid opositsiooni jaoks taas. Kaitseseisukorra kehtivuse korral oli aga nüüd võimalik esitada ka op. kandidaate. Ühisliikumise nime all tulid välja vasaksotsialistid, vab. sõjalased, töölised, Keskerakond ja Asunikud. Kui vastaskandidaatide ülesseadmist lubati ilma piiranguteta, siis seda enam piirati opositsioonilist valimiseelset propagandat. Ajakirjanduses keelati valitsuse ja Rahvarinde igasugune kritiseerimine. Ajalehed ei tohtinud avaldada isegi 29 opositsioonikandidaatide nimesidki, rääkimata agitatsioonist nende kasuks. Vaid ridade vahelt sai midagi öelda. Valimiseelsete koosolekute pidamine ka keelatud. Rahvarinne oma agitaatoritega aga nautis täielikku propagandavabadust. Erinevus autoritaarsete valimiste ja
Saatsid märgukirja, kus nõudsid kohe demokraatia taastamist. Opositsioon boikoteeris Rahvuskogu valimisi. Erakondade tegevust ei lubatud, parlamendi valimised luhtusid opositsiooni jaoks taas. Kaitseseisukorra kehtivuse korral oli aga nüüd võimalik esitada ka op. kandidaate. Ühisliikumise nime all tulid välja vasaksotsialistid, vab. sõjalased, töölised, Keskerakond ja Asunikud. Kui vastaskandidaatide ülesseadmist lubati ilma piiranguteta, siis seda enam piirati opositsioonilist valimiseelset propagandat. Ajakirjanduses keelati valitsuse ja Rahvarinde igasugune kritiseerimine. Ajalehed ei tohtinud avaldada isegi 29 opositsioonikandidaatide nimesidki, rääkimata agitatsioonist nende kasuks. Vaid ridade vahelt sai midagi öelda. Valimiseelsete koosolekute pidamine ka keelatud. Rahvarinne oma agitaatoritega aga nautis täielikku propagandavabadust. Erinevus autoritaarsete valimiste ja
2) Opositsioon boikoteeris Rahvuskogu valimisi. Erakondade tegevust ei lubatud, parlamendi valimised luhtusid opositsiooni jaoks taas. 3) Kaitseseisukorra kehtivuse korral oli aga nüüd võimalik esitada ka opositsiooni kandidaate. Ühisliikumise nime all tulid välja vasaksotsialistid, vabadussõja sõjalased, töölised, Keskerakond ja Asunikud. Kui vastaskandidaatide ülesseadmist lubati ilma piiranguteta, siis seda enam piirati opositsioonilist valimiseelset propagandat. Ajakirjanduses keelati valitsuse ja Rahvarinde igasugune kritiseerimine. Ajalehed ei tohtinud avaldada isegi opositsioonikandidaatide nimesidki, rääkimata agitatsioonist nende kasuks. Vaid ridade vahelt sai midagi öelda. Valimiseelsete koosolekute pidamine ka keelatud. Rahvarinne oma agitaatoritega aga nautis täielikku propagandavabadust. Erinevus autoritaarsete valimiste ja nõukogude valimiste vahel
annaabi.ee 
