Majanduskriisi tingimustes leidsid taolised avaldused rahva hulgas suurt toetus. 9. K. Päts ja J. Laidoner- vabadussõjalaste vastu 10. Riigikogu ja riigivanema valimised lükati edasi, parlament saadeti ,,suvevaheajale" (vaikivasse olekusse), seadusandlus läks riigivanema kätte, demokraatlik riigikord asendus autoritaarse reziimiga. 11. Valitus võttis neilt võimu ära, selletades seda sellega, et rahval on psüühiline haigus valimiseelsest ägedast propagandast KONTROLLTÖÖ KORDAMINE1. Millal võeti vastu I Eesti Vabariigi põhiseadus ja millise riigikorra see kehtestas? 2. Kellele kuulus I põhiseadusega seadusandlik võim, kellele täidesaatev võim? 3. Kes oli riigivanem? 4. Mis probleemid tõi endaga kaasa erakondade paljusus? 5. Mis probleeme tõi suur kriis endaga kaasa põllumajanduses ja ettevõtluses? 6. Milles süüdistas rahvas Riigikogu ja poliitikuid kriisi aastatel? 7. Mis eesmärkidel asuti muutma põhiseadust
võimuvõitlus poliitikas, mille haripunktiks sai riigivanem Konstantin Pätsi ning kindral Johan Laidoneri 12. märtsil 1934 sooritatud riigipööre. Valitsus keelustas kõik poliitilised meeleavaldused ja sulges vabadussõjalaste ühingud, valimised lükati edasi ja parlament seati nn. vaikivasse olekusse. Kelle huvides astuti selliseid äärmuslikke samme ja kellele need kasu pidid tooma, selle üle ma arutan oma arutluses. Konstantin Päts põhjendas oma võimuhaaret valimiseelsest ägedast poliitilisest propagandast tulenenud Eesti rahva psüühilise haigusega, mistõttu valitsus olevat sunnitud kärpima rahva poliitilisi õigusi. Ühes oma kõnes ütles Päts, et on tõotanud ,,rahva tahte järgi valitseda". Seega on Pätsi väide, et riigipööre korraldati rahva huvides, mõeldes inimeste heaolule ja tahtele. Küll aga me näeme, et see nii ei ole, sest keegi ei küsinud kordagi eestlaste käest, kas nad soosivad autoritaarset Eestit, sest valimisi ei toimunud
Kandidaadid olid: 1)A.Larka vaps 2)K.Päts Põllumeeste Kogud 3)J.Laidoner Asunike Koondis 4)A.Rei Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei Autoritaarne Eesti. 11. Riigipööre. Õpik lk. 52, TV lk. 21 tabel, lk. 22-23 allikate ülesanne. Ennetamaks vapside eeldatavat võitu eesseisvatel valimistel ja koondamaks võimu enda kätte, teostasid Päts ja Laidoner 12. märtsil 1934 riigipöörde. Riigipööre oli tingitud: 1)Vapside väidetavast mässukavast 2)Valimiseelsest ägedast poliitilisest propagandast tulenenud Eesti rahva psüühiline haigus, mistõttu valitsus olevat sunnitud kärpima rahva poliitilisi õigusi 3)Presidendi valimiskampaania näitas, et vapside kandidaat võib tulla võimule, kuna vapsid olid juba linnas võidu saavutanud Päts ja Laidoner blokeerisid opositsiooni: 1)Kuulutati välja kaitseseisukord 2)Kaitsevägede ülemjuhatajaks sai Laidoner ning Päts pani Laidonerile alluma kommunikatsioonivahendid ja raudteed
Riigikogu ja riigivanema valimised lükati edasi tänu sellele ja tühistati vabadussõjalaste saadikumandaadid omavalitsustes ning käivitati puhastustöö riigiametites. Vallandati nii vabadussõjalasi kui ka teisi isehakanud riigijuhtidele vastumeelseid inimesi. Ühtlasi saadeti parlament suvevaheajale ning seadusandlus läks riigivanema kätte, kes asus Eestit valitsema oma dekreetidega. (Pajur, Tannberg, 2006). Astutud samme põhjendas Päts vabadussõjalaste väidetava mässukavaga ja valimiseelsest ägedast poliitilisest propagandast tulenenud Eesti rahva psüühilise haigusega, mistõttu valitsus olevat sunnitud kärpima rahva poliitilisi õigusi. Vabadussõjalaste tegevuses on nähtud kahe maailmasõja vahelisele Euroopale iseloomuliku autoritaarse korra propageerijate liikumise (fasistid, natsid, tuliristlased, lapualased) Eesti varianti. Vabadussõjalastele olid iseloomulikud isikukultus, rahvaühtsuse propageerimine, kutsekodade eelistamine poliitilistele erakondadele
annaabi.ee 
