Esmakordselt on euro toetajaid Eestis rohkem kui selle vastaseid. Emor uuris ka seda, kuivõrd oli Eesti avalikkus kursis Euroopa Liidule aluse pannud Rooma lepingute 50. aastapäeva tähistamisega. Sellest, et Eestis juubelit tähistati, oli kuulnud 32 protsenti elanikest. Uuring viidi läbi telefoni teel tehtava Omnibuss-küsitluse raames ajavahemikul 1.-3. mai ja 15.-17. mai. Küsitleti 1001 15-74-aastast Eesti elanikku. Nendest 800 vastajat olid valimisealised Eesti Vabariigi kodanikud. Uuringu tellis Riigikantselei. Täies mahus on uuring leitav riigikantselei koduleheküljel aadressil: http://www.riigikantselei.ee/?id=372 19 Majandusanalüütikud: Euroopa Liiduga ühinemine mõjub Eesti majandusele hästi Valdavale enamusele Eesti majandusnäitajast mõjub Euroopa Liiduga
727 rahavahetuspunkti. Komitee Ülesandeks jäi määrata ka baaspangad ehk uued pangaasutused, mille hooleks oli kroonivarude hoidmine ja laialivedamine rahavahetuspunktidesse. Iga maakond pidi looma ja turvama 15-20 rahavahetuspunkti. Oluliseks tööks sai ka elanikkonna nimekirjade koostamine, et teha selgeks, kellel ja kus on õigus raha vahetada. Nimekirjade koostamisel võeti aluseks valimisnimekirjad, kuhu lisati need, kes polnud veel valimisealised ning esialgsed täpsustused tehti ära majavalitsuste ja külanõukogude abiga. Inimesed pidid ise nimekirjadest oma nime olemasolu üle kontrollima ja nimekirjast väljajäänutele raha ei vahetatud. Nimekirjade kontrollimise käigus määratleti ära, mida aktsepteeritakse rahavahetuse juures isikuttõendava dokumendina. Inimeste jaoks oli kogu see protseduur päris keeruline- igaühel tuli oma nime kontrollimas käia, registreerida oma isikuttõendav dokument ja
Ülejäänud tuleb riigilt. Märkimisväärne osa sellest tuleb küll automaatselt – nimelt 8,5% üksikisiku palgafondist, kuid ülejäänud osa nõuab konkreetseid lahendusi. Siin aga avaneb just riigile mängumaa avaldamaks survet kohalikule võimule. Oluline maksubaas on loodusvarade kasutamise tasu (eriti Ida-Virumaal). Volikogu Volikogud valitakse nii Eesti Vabariigi kodanikkonna kui ka alalist elamisluba omavate välismaalaste poolt. Loomulikult peavad need inimesed olema valimisealised – 18 aastat, nad ei tohi kanda vanglakaristust ja peavad olema teovõimelised. Välismaalaste – siia hulka kuuluvad välisriikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud – osatähtsus on kõige suurem Ida-Virumaal , kus nende hulk ületab mõnevõrra kodanike hulgal. Linnades on mittekodanikke suhteliselt veelgi enam (nt Sillamäel suhtega 1:4). Valimisaktiivsus kohalikel valimistel on alati olnud võrdlemisi madal, allpool Riigikogu valimiste taset. Volikogu kandidaadiks saab olla
annaabi.ee 
