turuloogikast, seda vähemaks jääb ühiskonnas arvamuste mitmekesisust, erinevaid hääli. Tekib oht, et kultuuriline ja poliitiline mitmekesisus kaovad. Neomarksism erineb poliitökonoomiast: neomarksistide järgi iseloomustab kapitalislikku ühiskonda klassipõhine domineerimine, valitsev klass saavutab üha suurema kontrolli. Marksismis aga eeldati et domineerimine viib koflikti ning klassisuhete ümberpööramiseni. Auditooriumi käsitletakse passiivse, mõjutatava ja valikuvabaduseta - meediasüsteemi kaudu on indiviidide emantsipatoorne potensiaal alla surutud. Frankfurdi koolkonna üheks keskseks probleemipüstituseks küsimus massimeedia mõjust inimesele. Mõjude mudel - ühiskond koosnev isoleeritud indiviididest, kes on meediasõnumitest kergesti mõjutatavad ning kes aktsepteerivad ilma küsimusi esitamata pakutud hoiakuid, arvamusi ja uskumusi. Käsitluse keskmes kommunikatsiooni vahendav instrument - meedium. Eeldatakse, et
kuigi meediatöötajad näevad end autonoomsetena, on nad sotsialiseerinud ja internaliseerinud domineeriva kultuuri norme. Meedia toetub tõlgendustele, mis sobivad valitseva klassi huvidega, ja auditooriumidel, isegi, kui need mõnikord seavad need tõlgendused kahtluse alla, ei ole piisavat ligipääsu alternatiivsetele tähendussüsteemidele, mis võimaldaksid neil meedia antud tõlgendustele anda pidevalt vastupidiseid tõlgendusi. auditoorium on passiivne, mõjutatav ja valikuvabaduseta: meediasüsteemi kaudu on indiviidide emantsipatoorne potentsiaal alla surutud. IDEOLOOGIA Louis Althusser (üks tuntumaid neomarksiste): pealisehituse suhteline autonoomia baasi suhtes ning mõju baasile (dialektika). ideoloogilised praktikad (sh massimeedia) on suhteliselt autonoomsed majanduslikust determinismist, baasile mittetaandatavad. ideoloogia on meedium, mille kaudu me kogeme maailma. Massimeedia ideoloogiline
1998: 7-8). Noorusea arenguülesannete täitmise õnnestumine või ebaõnnestumine võib selguda alles hiljem, aastakümnete pärast see, mida inimene oma kõige tundlikumas eas omandab, mõjutab ta elu ja valikuid ka kõigil järgnevail aastakümneil(Väärtuskasvatus 1998 Tartu; Inger Kraav). Nõukogude Liidu kokkuvarisemise üheks põhjuseks on peetud väärtuste kriisi, mis sai alguse kommunistliku ideoloogia taotlusest sundida kõiki kodanikke valikuvabaduseta omaks võtma samu väärtusi (I. Kraav 1998 Väärtused erinevate põlvkondade elus). 6 See näitab, kui tähtis on väärtuskasvatus inimkonnale. Kuna praegune Eesti ühiskond on võrsunud just sellestsamast Nõukogude Liidust, siis ei ole nii lühikese ajaga ühiskonnaliikmetes välja kujunenud positiivseid ja edasiviivaid väärtushinnanguid. Au ja häbitunne on muutunud olematuks, maad on võtnud omakasupüüdlikkus ja väiklus
annaabi.ee 
