peatükis juba õpitud ning peaks juba selge olema (Otsisin õpiku tagant mõistetest, seal seda sõna polnud) Lauseehitus: Minu arvates olid laused liiga pikad, mõne ulatus oli isegi üle 25 sõna. Kui lause nii pikaks venib, valgub selle mõte laiali ning raske on aru saada. Oli ka palju põimlauseid, mille kõrvallaused muutsid teksti kohati väga keeruluseks. Näide õpikust: Populatsiooni isenditele võivad toimida vastassuunalised valikutegurid, mille tõttu pooulatsioonis sõilivad mingi geeni kaks või enamgi alleeli, millest igaüks annab eelise mingi ühe teguri suhtes. Lauses on kokku 24 sõna, mis minu arvates on liiga palju. Poole lause peal ununeb juba lause algus. Esimese korraga ei saanud ma sellest lausest üldse aru. Veel mis häiris, olid sõnakordused (mille, mingi, ühe), mis muutsid lause väga ebamääraseks. Teksti ülesehitus: Et teksti ülesehitus soodustaks mõistmist, peaks selle algus olema kaasahaarav
tingimustes stabiliseerida. Seega liigi populatsioonide geneetiline struktuur võib muutuda, aga kohustumuslikud tunnused säilivad. Kunagi väljaarenenud struktuurid säilivad eriliste muutusteta. Liigiliste tunnuste suhteline püsivus (latimeeria, hõlmikpuu). Hoiab isendid genotüübiliselt ja fenotüübiliselt ühetaolisena. Kui isendile toimivad vastassuunalised valikutegurid, mille tõttu säilib 2 või enam alleeli, kujuneb püsiv mitmekesisus. 2. Suunav valik seisneb tavalisest vormist mingil viisil erinevate isendite eelispaljunemises. Kvalitatiivne (teistsugune tunnusevariant) või kvantitatiivne (suurus jne). Toimub elutingimuste kindlasuunalise muutumise korral või kui populatsioon asub uude keskkonda. Seni väiksese valikuväärtusega genotüübid võivad kohaneda või geno- ja fenotüübid
eelmises peatükis. See seletas sama liikumismomendi abil, miks väikestel loomadel ei esine võitluse käigus löömist ega viskamist, vaid nad piirduvad hammustamise, torkamise, pigistamise või kägistamisega. Alternatiivsed kohastumused. Neutraalsed tunnused Tulnukas Alfa Kentauri tähesüsteemist leiaks Maa inimesi uurides, et mõnel maal kehtib parempoolne liiklus, mõnel jälle vasakpoolne. Üsna mõttetu oleks tal aga hakata uurima, millised ökoloogilised valikutegurid on kujundanud need erinevad "kohastumused". Tõenäoliselt on mõlemad reeglid võrdselt head mistahes riigis. Need ei ole kohastumused antud riikide keskkonnaomadustele, vaid selline erinevus liikluse "käelisuses" on tekkinud ajalooliste juhuste tõttu. Need on lihtsalt alternatiivsed kohastumused. Ka loomariigis võime me igal pool kohata kohastumuslikult väärtuselt võrdseid, kuid väliselt erinevaid alternatiivseid kohastumuslikke tunnuseid. Näiteks lehmad ajavad kärbseid eemale
annaabi.ee 
