jne). Vajadus kutsub esile üldise aktiivsuse - motivatsiooni Motiivid jagunevad teadlikud ja ebateadlikud. Ebateadlikud - ei ole täpselt arusaadav ei subjektile endale ega ole ilma põhjalikuma uurimiseta seletatav ja arusaadav ka teistele. Motivatsiooniprotsess Motiiv tunnetatud vajadus, arusaamine vajadusest, tegevusest selle rahuldamisel, eesmärkidest,mis viivad vajaduse rahuldamisele. Motiivide konflikt valikusituatsiooni olemasolu erinevate käitumisvõimaluste ilmnemisel ja teatud barjääri või takistuste kujunemine sujuva tegevuse teele kui motivatsioonilisi pingeid tekitav nähtus. Motiiv ja eesmärk tegevus suunatakse motiivi poolt loodud eesmärgile, mis esineb psüühilises plaanis. Motiiv on teadlik suhtumine juba tekkinud, olemasolevasse aktiivsusse. Motivatsiooniseisundid hoiakud, seadumused, soovid, kavatsused, huvid,veendumused, tõekspidamised, püüdlused,kiindumused, kired
otsused, on eelnevad teadmised ja vilumused antud valdkonnas või reklaamteate sisulistes küsimustes. Võrdlev reklaam on sõnum, mis : 1. võrdleb kahte või enamat spetsiifiliselt nimetatud või äratuntavalt esitatud samasse üldisesse toote/teenuse klassi kuuluvat märki ja 2. teeb sellise võrdluse 1 või mitme spetsiifilise omaduse alusel. Reklaamile reageerimine ja kauba ostmine kujutab endast nii või teisiti valikusituatsiooni, kus inimene peab otsustama, mida ta teeb, mida valib, kuidas toimib ühel või teisel juhul. Enamik tarbijate otsustusi reklaami või ostusituatsioonis on segu mälule toetuvatest ja stiimuli otsesest tajust tulenevatest tunnetusprotsessidest. Otsustamisele eelnev hindamine kui analüüsietapp Üheks otsustamise põhistrateegiaks on aspektide kaupa elimineerimine e. üksikomaduste kaupa välistamine. Alternatiivide samasus ja võrreldavus mõjutavad tegemist.
Aktuaalselt toimivate motiivide paljasusest kujuneb motiivide võitluse ja konfliktide kaudu välja üks nn juhtmotiiv või siis mõned peamised, mis on otsustava mõjuga konkreetsele käitumisele. Mõjusaimad on need motiivid, millel on isiksusele suur emotsionaalne tähendus. Kurt Lewini koolkonnast pärineb motiivide konflikti väljateoreetiline käsitlus. Kõige erinevamatele motivatsiooniolukordadele on ühine (1) motiivide konfliktist lähtuva valikusituatsiooni olemasolu erinevate käitumisvõimaluste ilmnemisel ja (2) teatud barjääri või takistuse kujunemine sujuva tegevuse teele kui motivatsioonilisi pingeid tekitav nähtus. On kolm konfliktitüüpi: A: S+ & + eeldab vajadust valida kahe või enama võrdväärselt meeldiva alternatiivi vahel. Otsusega kaasnev ebameeldivus on minimaalne. B: S - & - viitab vajadusele valida kahe või enama ebameeldiva alternatiivi vahel. Otsusega kaasnev ebameeldivus on ilmne ja enamasti vältimatu.
annaabi.ee 
